kalad akvaariumis ja inimese käsi

Miks ei tohi elus kala kätte võtta?

kalad akvaariumis ja inimese käsi

 
Vahel olen internetis näinud pilte, kus inimesed võtavad oma kala pildistamiseks kätte ja veest välja. Tegelikult ei tohiks elus kala kätte võtta ning selleks on mitmeid mõjuvaid põhjuseid.
 
  1. Kalad on kõigusoojased ehk nende kehatemperatuur sõltub ümbritsevast keskkonnast. Kui inimese kehatemperatuur jääb umbes 36 kraadi juurde, siis kaladel sõltub see neid ümbritsevast veetemperatuurist. Akvaariumis, kus on 22 kraadi, jääb kalade kehatemperatuur umbes sinna juurde. Mõeldes, et 36 kraadi ja 22 kraadi vahe on 14 kraadi, siis see on päris suur. Kala kätte võttes tundub sinu käsi talle põletav. Eriti kui võtad ümbert kinni. Sellega kahjustad kala ning tekitad talle stressi. Teadagi kui kala on stressis, siis on probleemid/haigused kerged tulema.
  2. Kala elukeskkonnaks on vesi. Ilma veeta ei saa ta elada. Miks peaks kala üldse kätte ja veest välja võtma❔ Ei peagi. Selleks pole mingit põhjust, kui kala on elus.
Kui tõesti mõne inimese põhjendus on, et tahtsin pilti teha, siis kaladest saab edukalt pilti teha, kui ta on akvaariumis ehk talle sobivas elukeskkonnas. Varu ainult kannatust ja nii saad palju ilusama pildi kui veest väljas ja käes. Alati on võimalus kala ka filmida.
 
On olemas ka kalu, kes tulevad ise sinu käe juurde, hakkavad sinu vastu hõõruma ja tahavad uudistada. Sellisel juhul toimeta rahulikult edasi käsi akvaariumis, aga ära ise võta kaladelt ümbert kinni.
Akvaarium, taimed, kalad

Miks ei tohiks akvaariumit ja kalu kinkida?

Akvaarium, taimed, kalad

Miks ei tohiks akvaariumit kellelegi kinkida? Kas akvaariumi ja/või kalade kinkimine on hea mõte?

Akvaariumi kinkimise küsimus on oma olemuselt vastuoluline. Mõned leiavad, et inimene saab lõpuks akvaariumi, mida ta on alati soovinud. Kuid teisalt tuleb meeles pidada, et tegu on elusa loomaga/kalaga, kellega kaasneb ka vastutus elusolendi heaolu eest.

Iga looma ja kala kinkides peab eelnevalt veenduma ja kooskõlastama selle kingituse saajaga. Kas inimesel on piisavalt teadmisi akvaariumi eest hoolitsemiseks? Kas see huvi on mööduv nähtus (nägi poes kalu või sõbral on ja nüüd tahab ka) või ta tahab seda tõsiselt ning on valmis õppima akvaariumiga seotud protsesside kohta? Kas ta üldse teab, mis on lämmastikutsükkel või milleks seda vaja on? Kas tal on aega akvaariumi eest hoolitseda ja jälgida kalu kui mõni peaks järsku haigeks jääma? Kas tal on akvaariumi üldse kuhugi panna? Kas lisaks akvaariumile on vaja ka kinkida selle alus ning mida on vaja arvestada akvaariumialuse valimisel?

Kalade eest hoolitsemine ei ole lihtsalt söögi iga õhtu akvaariumisse viskamine. Akvaarium vajab regulaarset hooldust ja kui seda ei tehta, tekivad probleemid ja varsti ollakse kaladest ilma.  Samamoodi nagu kaalutakse tõsiselt koera või kassi võtmist, tuleks kaaluda ka akvaariumi ja kalade soetamist. Kahjuks viimasel ajal on jäänud silma ka mõtlematult teiste koduloomade võtmine (koerad, kassid, kilpkonnad jne).

Ilmselt kõige hullem on kinkida kellelegi akvaarium ja kalad koos. Sest sellisel juhul võid kindel olla, et akvaarium on käivitamata ning kui ei ole vajalikke teadmisi, siis seda ei tehta ning tagajärjeks on surnud kalad. Miks kasu üldse oli kingitusest? Kindlasti ei tohi kinkida ka mulli, see on see ümar vaas, mida poodides müüakse. Mõnes poes on selle nimi akvaarium, kuid normaalseks ja kaladele häid keskkonnatingimusi pakkuvaks akvaariumiks seda kohe kindlasti nimetada ei saa. Vahet ei ole, kas see mull on 5, 10 või 50 liitri suurune. Sinna on sobilikud ainult taimed. Selle kohta, miks mull ei ole hea, saad lugeda siit.

Kui ostate lemmiklooma (ka kala, kreveti, teo jne), ükskõik millise, on teie kohustus veenduda, et ta saab parima kodu. Loomad ei ole mänguasjad – nad on elusolendid ja neid tuleb austada ja õigesti kohelda. See käib ka kalade kohta. Kui hoiate kala mullis, tehke õigesti ja ostke õige akvaarium!

Kui kingid inimesele näiteks 56 liitrise akvaariumi, siis võid olla kindel, et see valmistab pettumuse, sest enamus kalu vajavad suuremat akvaariumi ja isegi kui mõni kala sobib sinna, siis ainult paar tükki, sest üleasustatus tekib väga kiiresti. Väikese akvaariumi tõttu tekib kaladel stress ning nad jäävad haigeks. Kui ei ole teadmisi ning valmisolekut ravida ja kalade elamistingimusi parandada, siis ei jää kaladest midagi alles. Kalade ravimine, ükskõik mis haiguse põhjuseks on, võib olla väga kurnav endale, rahakotile ja pereliikmetele. Vaevalt lapsed tahavad näha, kuidas paari päevaga surevad kõik kalad. Ma ei ütle siinkohal, et 56 liitrit on väike ja tuleks võtta suurem. Asi on põhimõttes. Ka 200 liitrine akvaarium võib mõnele liigile väikeseks jääda. Eelnevalt peaks kindlasti selgeks tegema, milliseid kalu soovitakse pidada.

Kui ikka kuidagi ei saa ja soovid akvaariumi kinkida, siis kingi ainult akvaarium ja sinna juurde sobiv tehnika, mis eeldab muidugi eeltöö tegemist ja internetist info otsimist. Komplekti võiks kuuluda ka mõni raamat akvaariumiga alustamise kohta või kasvõi mingisugunegi info kuidas käivitada lämmastikutsüklit ning vahendid selle jaoks.  Akvaariumist ja veest jääb üksi väheks. Lisaks erinevale tehnikale on vaja ka põhjapinnast, dekoratsioone ning soovitavalt elustaimi. Enne akvaariumi soetamist võiks panna kokku plaani. Kõigist vajalikest toimingutest saab lugeda siit. Esimese akvaariumi puhul soovitan lugeda ka siit levinumatest akvaariumiga alustamise vigadest.

Kui soovid kinkida akvaariumit oma lapsele või lähedasele perekonnaliikmele ehk sa elad kingisaajaga samas kohas, siis sa pead olema valmis ise hooldama ning tagama kaladele parima elukeskkonna.

Miks ei tasu kinkida kalu?

Inimesele, kellel on akvaarium, kalad ja kogemus nende eest hoolitseda, võib tunduda hea idee kinkida kala(d). Kuid ka see ei ole nii hea kui sa arvad. Selleks on mitmeid põhjuseid.

  1. Uus kala ei pruugi sobida olemasolevate kaladega. Teda hakatakse kiusama või ta hakkab teisi kiusama.
  2. Sa ei tunne teise inimese akvaariumi ning iga lisanduv kala võib akvaariumi keskkonna tasakaalust välja viia.
  3. Võib tekkida üleasustatus, mis viib erinevate probleemideni (hügieen, stress, haigused).
  4. Uus kala ei pruugi sobida akvaariumisse keskkonnatingimuste poolest, nagu pH, veekaredus, temperatuur ja klaaskasti suurus. Taimede või peidukohtade vajadus.
  5. Uuele kalale ei pruugi sobida uus toit. Kala on näiteks karnivoor, aga teda toidetakse ainult herbivooridele mõeldud toiduga. Lõpuks tekivad vale toidu tõttu probleemid. Kala võib nälgida ja palju ei pea mõtlema, mis on tagajärjeks.

Need on ainult mõned põhjused, miks ei tohiks kalu kinkida.

Kahju on lihtsalt lugeda erinevaid postitusi, kus inimesed on saanud kingituseks akvaariumi ja/või kalad ning abi küsides selgub, et nende kalad ei sobigi neile kingitud akvaariumi suurusega. Tulemuseks on heal juhul suurema akvaariumi ostmine, aga kahjuks paljud peavad enda uuest lemmikust loobuma ning ta ära andma. Seega mõtle enne põhjalikult läbi, kas selline kingitus on ikka õige.

Miks kalad surevad?

Tunned vahel, et nagu mõni kala oleks akvaariumist kadunud, aga kokku ei suuda ka neid lugeda, sest nad ujuvad liiga kiiresti. Varsti märkad märgatavat kadu, aga ikka laipa ei näe. Vahel tõmbab filter kalalaiba kiiresti endasse, samas võivad akvaariumikaaslased ta nahka pista või siis vedeleb taimede all või pimedas nurgas kuhu inimsilm naljalt ei ulatu.

1. Stress on kalade number üks tapja ja on sageli aluseks haiguste tekkele.

2. Akvaariumi vähene ettevalmistus. Puuduv või poolik akvaariumi sissetöötamine. Puuduv korralik lämmastikuringe. Alles käivitatud akvaariumites on tavaline, et kalad surevad, sest akvaarium ei ole sisse töötatud. Väga halbades oludes võib see juhtuda juba ühe ööga, kuid tavaliselt see võtab aega mõne päeva või isegi nädala. Kalad ei ole ju tegelikult ainsad elusorganismid akvaariumis. Sissetöötatud akvaariumis on põhjapinnases ja filtris bakterikolooniad, kes aitavad lagundada klaaskastis tekkivaid jääke. Neil on justkui sümbiootiline suhe. Ilma kaladeta ei teki akvaariumis jääkaineid, mis on headele bakteritele toiduks. Samas ilma bakterikolooniata muutub vesi kiiresti kaladele ebasobivaks ja isegi surmavaks.

3. Ebasobiv akvaariumi suurus ehk tavaliselt liiga väike akvaarium.

4️. Valed akvaariumikaaslased ehk kokku on pandud sobimatud liigid. Näiteks pandud kokku isane betta ja gupid. Ilmselgelt antud kombinatsiooni puhul sureb üks või teine.

5️. Halb vee kvaliteet. Ammoniaagi, nitritide ja nitraatide liiga kõrge tase. Testi vett regulaarselt.

6️. Ületoitmine. Antakse kaladele liiga palju süüa. See et kalad näevad näljased ja ujuvad söögilaua juures ei tähenda, et nad vajavad veel süüa. Dieedipäev ja värske toidu andmine ei tee kaladele paha. Ka liiga ühekülgne kuivtoit ei ole kaladele hea.

7️. Vähene akvaariumi hooldus. Veevahetuste tegemata jätmine. 1 kord kuu jooksul on ilmselgelt tavalise akvaariumi jaoks liiga vähe. Veevahetusel puhasta põhi sifooniga. Korja akvaariumist välja lagunevad lehed. Eemalda vetikas mehaaniliselt. Puhasta filtrit, kui veevool väheneb.

8️. Haigused. Bakteriaalsed, seen- ja parasiithaigused. Kalad jäävad tavaliselt haigeks stressi, halva veekvaliteedi ja vähese hoolduse tõttu, sest immuunsüsteem nõrgeneb. Kohe kui näed kala käitumises või välimuses muutust tegutse, sest pärast võib olla juba hilja.

9️. Valed liigutused. Ära jäta lampi liiga kauaks põlema. Veendu, et filter töötab (on vooluvõrgus) ja temperatuur oleks sobiv. Need kõlavad elementaarselt, kuid vahel filtrit või akvaariumi puhastades lihtsalt unustame tehnika vooluvõrku tagasi ühendada või lähme kogemata vastu temperatuuri reguleerivale nupule.

10. Põhjused, mida ei saa kontrollida. Kalade väärareng. Kõrge vanus. Kui kala on sul olnud paar kuud ja ta ikka sussid püsti viskab, siis asi peitub eelpool nimetatud punktides.

Kuldkalad ja teised kalad akvaariumis

Kuidas alustada akvaariumiga?

Kuldkalad ja teised kalad akvaariumis

Ainuüksi akvaariumi vaatamine alandab stressitaset, pulssi, vererõhku ja rahustab hingamist. Need on ainult mõned põhjused, miks igas kodus võiks olla akvaarium. Iga inimene saab leida endale talle sobiva suurusega akvaariumi ja talle meeldivad kalad, kuna on palju erinevaid liike, erineva kuju, värvi ja vajadustega. Kahjuks on loomapoodides tavaks müüa kalad inimestele, kelle akvaarium pole ilusti sisse seatud. Poes müüjad on müügile orienteeritud ning nad ei mõtle alati tagajärgedele. Neile on tähtis müük ja nad ei vaevugi kaugemale mõtlema, sest kui kalad ära surevad, küll nad siis tulevad ja ostavad uued. Järgnevalt räägime punktidest, kuidas alustada akvaariumiga.

1. Planeeri akvaariumit

See on üks tavalisemaid samme, mida inimesed ei tee, kuigi see on eduka akvaariumi käivituse oluliseks sammuks. Enne akvaariumi ja tehnika ostmist on vaja otsustada, milliseid kalu tahetakse soetada, sest igal kalal on omad vajadused. Kas sa tahad väikest akvaariumi ühe liigiga või suuremat ja mitmete erinevate kalaliikidega? Kalade järgi saab määrata akvaariumi suuruse, veetingimused, vajalikud seadmed ja sobilikud taimeliigid. Kui on teada, keda soovitakse akvaariumis pidada, siis võib osta akvaariumi ja vajaliku varustuse. Kui akvaarium on väike, siis võite kasutada paberit või vana tapeeti, mis on sama suur kui akvaariumi põhi, et kavandada dekoratsioone ja taimi, veendumaks ruumi piisavuses.

2. Valmistage akvaarium ette

Kui plaan valmis ja vajalikud seadmed ostetud, siis saab akvaariumi üles seada. Enne akvaariumi täitmist vee ja põhjapinnasega veendu, et akvaarium oleks puhas. Ka uhiuue pappkastist välja võetud akvaariumi võiks märja lapiga tolmust ja sodist puhtaks pühkida. Kindlasti ära kasuta seepi ja muid pesuvahendeid akvaariumi puhastamiseks, sest pesuvahendi jäägid jäävad ikka mingil määral, mis on kaladele halvad. Ka kõik akvaariumi juures kasutatavad asjad (lapid, ämbrid, nuustikud) peaksid olema uued ning neid tuleks ainult akvaariumi juures kasutada. Nii ei satu kemikaalid akvaariumisse.

Kui käivitad kasutatud akvaariumit, siis võib sellel olla katlakivi, mille võiks enne kasutamist eemaldada. Katlakivi eemaldamiseks võib kasutada äädikat, aga meeldivam viis on sidrunhappega puhastamine, sest see ei haise. Lisa sidrunhappe pulbrile natuke vett, nii et see oleks pasta moodi, piisavalt paks, et ei voolaks. Pane pasta katlakivile, lase seista ja tõmba pehme nuustikuga või lapiga ära. Pese akvaarium ka väljast puhtaks.

Peale akvaariumi puhastamist tuleb veenduda, et see ei lekiks. Selleks vala akvaariumisse umbes 5cm jagu vett. Oota tund ja tõmba sõrmega ääre silikoonidest üle.

Pane akvaarium õigesse kohta. Vaata, et klaaskast ei oleks aknale väga lähedal ja päike ei paistaks peale. Ka radiaatori juurde ei tasu akvaariumit panna, kuna tekitab temperatuurikõikumisi. Veendu, et alus oleks piisavalt tugev ja peaks vastu akvaariumi raskusele. Loe siit, mida peab arvestama akvaariumi aluse valimisel.  Põhjus, miks panna akvaarium paika enne veega täitmist on väga lihtne. Pärast on akvaariumit palju raskem liigutada. Veendu, et  akvaarium ja selle alus oleks loodis.

3. Lisa põhjapinnas ja vesi

Põhjapinnase kivid ja liiv tuleb enne akvaariumisse panemist puhtaks pesta. Loputa veega seni kuni vesi muutub selgeks. See on üks asju, mida unustatakse teha. Pesemata kivid on sageli väga tolmused ja akvaariumisse pannes muudab tolm vee häguseks ja läbipaistmatuks. Kui plaanid ka elustaimi akvaariumis kasvatada, siis pane ka taimedele alla toitepinnas vastavalt pakil olevale juhendile (tavaliselt 1-1,5cm). See käib kõige alla. Kui see on ka tehtud, siis lisa ettevaatlikult kruus akvaariumisse, nii et ei kriimustaks klaasi.

Kui põhjapinnas pandud, siis tuleb panna vesi akvaariumisse. Pinnase paigast liikumise vältimiseks võib vee valamisel kasutada taldrikut või kaussi. Aseta taldrik põhja ja vala vesi sinna peale.

4. Lisa vajalikud seadmed

Kui pinnas ja vesi on sees, siis on aeg lisada vajalikud seadmed, nagu soojapulk, termomeeter, filter, õhupump ja lamp.

Akvaariumil peab olema kindlasti filter, see kas paned sise- või välisfiltri on su enda otsustada. Sageli valitakse endale filter, mis jääb nõrgaks. Filtri valikul võiks lähtuda reeglist, mille põhjal peaks 8-10 korda tunnis akvaariumi vesi filtrist läbi käima. Kui akvaarium on näiteks 200l, siis filtri läbitöötamisvõime võiks olla vastavalt 1600 kuni 2000 l/h. Filtri läbilaskevõime võib esmapilgul tunduda suur, kuid antud numbrid karbi peal on mõõdetud nii, et filter on seest täiesti tühi, filtrimeediat ei ole filtris. Kui panna eelpool mainitud võimsusega filtrisse ka filtrimaterjal, mis lisab takistust veele, siis filtri läbitöötamisvõime on hulga väiksem. Filtrikarbil on ka soovituslik akvaariumi suurus, kuid paljud akvaristid on kinnitanud, et üldjuhul ei pea see paika ja tuleks lähtuda 8-10 korra reeglist. Kui kahtled filtris, siis võta pigem suurem kui väiksem, sest sa ei saa akvaariumi ülefiltreerida, aga saad alafiltreerida. Akvaariumid, mis on suuremad kui 120l, võiks kasutada välisfiltrit, sest nii jääb akvaariumisse rohkem ruumi ja on silmale ilusam.

Kui kavatsed akvaariumisse osta soojaveekalad, siis on ka vaja soojendit. Soojendil võiks olla ka kaitse peal, et kalad end sinna vastu ära ei kõrvetaks. Tavaliselt pole seda komplektis ja selle peab ise eraldi juurde ostma. Soojendaja valikul võiks arvestada 1W 1l kohta või natuke rohkem vatte (W) liitri kohta. See peaks tagama piisava soojenduse, ei ole liiga tugev ega nõrk. Suurte akvaariumite puhul nagu üle 200l võiks kasutada kahte soojendajat, sest see tagab ühtlasema veetemperatuuri erinevates akvaariumi otsades.

5. Istuta taimed ja pane dekoratsioonid paika

Kui vesi ja tehnika on sees, siis on aeg akvaariumisse istutada taimed ja paigutada dekoratsioonid (kännud, juurikad, põhjakoristajatele peidukohad jne).

Enne iga asja akvaariumisse asetamist, loputage see käesooja veega üle. Taimede puhul jälgige, et nende küljes ei oleks tigusid. Tavaliselt võib taimedega kaasa saada prügiteod, kellest hiljem on raske lahti saada.  Taimed istutage oma äranägemise järgi. Tavaliselt suuremad ja pikemad taimed tahapoole ja väiksema kasvuga taimed ette. Kui juurikad tunduvad igavad, siis nende külge võib liimida spetsiaalse liimiga (saadaval loomapoodides) või siduda tamiili või niidiga taim kännu külge. Sobivad taimed on erinevad samblad, anubiased ja ka cryptocoryned. Taime sobivuses veendu ise informatsiooni otsides internetist. Taimi istutades peab kindlasti ka jälgima taime vajadusi. Kui pole varem taimi kasutanud, siis võiks alustada easy taimedest ehk vähenõudvatest taimedest. Nad saavad hakkama tavalise lambiga ja ei vaja CO2 lisaks.

6. Tööta akvaarium sisse

Nüüdseks on akvaarium komplekteeritud, tundub, et võib kalu ostma minna, aga ei. Üks tähtsamaid asju, mida unustatakse teha on akvaariumi sissetöötamine. Seda punkti ei või jätta mitte mingil juhul vahele, sest muidu ootab sind ees laibameri ja suur peavalu. Paljud loomapoed soovitavad akvaariumi käivitada paar päeva enne kalade lisamist, kuid see on vale ja nii ei tohi teha, kui tahad, et kalad ellu jääks.

Akvaariumi sissetöötamine tähendab, et toimub korralik lämmastikuringe. Kalade väljaheidete, toidujääkide, vanade taimelehtede lagunemisel  tekib ammoniaak, see töödeldakse heade bakterite poolt esmalt ümber nitritiks ja seejärel nitraatideks. Alustavas akvaariumis ei ole piisavalt häid baktereid ja sellepärast ei suudeta töödelda kogu ammoniaaki  ümber. Ammoniaagi koguse suurenedes muutub see kiiresti kaladele ohtlikuks ja lausa surmavaks. Ehkki nitraat on vähem mürgine kui ammoniaak ja nitrit, siis nitraatide kõrge arv vees võib pidurdada kalade kasvu, häirida kalade paljunemist, nõrgendada nende immuunsussüsteemi ja tekitada stressi. Akvaariumi sissetöötamine  ei käi üleöö. See võib võtta aega 2 nädalat kuni 2 kuud. Nitrifitseerivate bakterite paljunemine on aeganõudev protsess, mis vajab stabiilset ammoniaagi allikat. Kui lisada korraga kõik kalad sisse, siis küll ammoniaagi kogus suureneb, kuid jõuab kiiresti kaladele ohtliku tasemeni.  Seepärast on tähtis enne kalade sisse laskmist akvaarium korralikult sisse töötada. Hea eestikeelse juhendi akvaariumi sissetöötamiseks  leiate siit akvarist.eu lehelt.

7. Lisa kalad

Kui akvaarium on ilusti sissetöötatud, siis alles nüüd võib kalad lisada. Poes kalu ostes võta endale aega ja jälgi natuke kalu. Kalad peaksid käituma normaalselt, sabad peaks olema korralikud mitte narmendama ega kokkusurutud, kala kehal ei tohiks olla täppe (mannatera haigus), ka pärakust ei tohiks peale kaka mingeid niidi taolisi asju välja paista (parasiidid). Keha peaks olema normaalse kujuga, vahel on poes müügil kõvera selgrooga kalu. Kui akvaariumis on mõni surnud kala, siis see on ohumärk. Kui olete sobivad kalad välja valinud ning poest välja astunud, siis transportimise ajal tuleb kalad hoida soojas. Enne, kui kalad uude elupaika lasta tuleb nad aklimatiseerida. Selleks võta kott koos kaladega, pane see akvaariumisse ulpima, lõika pealt kott lahti, aga ära kalu veel akvaariumisse lase. Oota umbes 15 minutit. Lisa natuke akvaariumis olevat vett, et nad harjuksid keskkonnamuutusega. Oota veel umbes 15 minutit. Nüüd peaksid olema kalad valmis akvaariumisse minema. Aklimatiseerimine on vajalik, et temperatuuri ühtlustada ja uute veetingimustega harjuda. Poest ostetud kalade puhul kilekotis olevat vett akvaariumisse kallata ei soovita.

Elustaimed või kunsttaimed?

Magevee akvaariumites on tavaliselt taimed, kas siis kunst- või elustaimed. Antud korral tuleb juttu elus- ja kunsttaimede plussidest ja miinustest. Miks akvaariumis peaks olema taimed ning kumb on ikka parem, kas kunst või päris? Mõlemal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Peale plusside ja miinuste kaalumist saate otsustada, mis just teie akvaariumisse sobib.

Enamik troopilisi kalu on pärit jõe või järve keskkonnast, kus on rikkalik taimestik, seega taimede panemine akvaariumisse on igati loomulik. Taimed pakuvad kaladele peidupaika ja turvatunnet, kuhu agressiivsemate kalade eest end peita. Taimed pakuvad ka silmailu ja võimalikult looduslähedast elukeskkonda.

Elustaimed

Elustaimed akvaariumis on asendamatud, sest suudavad teha seda, mida kunsttaimed ei tee. Kui kala võtab hapnikku veest ja eraldab süsinikdioksiidi, siis elustaimed teevad vastupidist, võtavad süsinikdioksiidi ja vahetavad selle hapniku vastu. Enamikul korralikult filtreeritud akvaariumitel ei ole probleeme piisava hapnikutaseme hoidmisega, kuid on kasulik vähendada mürgist süsinikdioksiidi taset, eriti üleasustatud akvaariumites.

Elustaimed aitavad ka jäätmete puhul, mis muidu võivad suures koguses väga kiiresti kaladele  ohtlikuks muutuda. Jäätmed akvaariumis tekivad näiteks kalade väljaheitest, taimede kõdunemisest, söömata toidust. Jäätmete lagunemisel vabaneb ammoniaak (NH3), mis töödeldakse bakterite poolt ümber nitritiks (NO2) ning seejärel järgmised bakterid muundavad nitritid vähem mürgisteks nitraatideks (NO3). Akvaariumi kogunevaid nitraate kasutavad taimed toiduna. Seega elustaimed aitavad jääkainete osas su elu lihtsamaks teha, kuid siinkohal peab meeles pidama, et sellepärast ei tohi jätta regulaarset akvaariumi hooldust ära.

Elustaimede lisamine on üks võimalus kuidas vähendada vetika teket akvaariumis. Elustaimed vees tarbivad samu toitaineid nagu vetikadki. Taimede lisamisel jääb vetikatele aina vähem toitu. Hea taimestikuga akvaariumis on üldjuhul vetikate teke kontrolli all.

Nii nagu igal asjal on ka elustaimedel omad miinused. Eks igaüks otsustab ise kui suur miinus üks või teine asi on. Esimene asi, mida taimi planeerides peab tegema on tutvuda taime vajadustega, kui suureks kasvab, kui kiiresti kasvab, millist valgust vajab või kui palju hoolt vajab. Sama tegelikult tuleb teha ka kaladega enne ostu. Kui taimed kasvavad hästi, siis on neid vaja ka aeg ajalt pügada.

Esimene miinus, mis tundub tegeliku miinusena on raskendatud akvaariumi puhastamine. Just põhja sifoonimine taimede vahelt, kuid õigete võtete ja sifooniga pole ka see raske. Samas ei tohi ka põhjapinnast peensuseni puhtaks teha, sest kalakaka on taimedele kui väetis.

Ka akvaariumi sisustuse ja taimede asukoha muutmine on raskendatud, sest taimed ajavad oma juured laiali ning need võivad olla pikemad kui osata arvad. Juba üheainsa taime asukoha muutmine võib segamini lüüa kogu kupatuse.

On kalu, kes kaevavad taimed pinnasest välja või käivad pidevalt neid näksimas. Kuid kalad ei ole ainsad, kellele elustaimed maitsevad, ka teod armastavad neid, eriti pogostemon helferit. Tugevamad taimed on erinevad anubiased, mis peavad paremini vastu ka kalade rünnakutele. Kõige lihtsam on uurida enne taimede või kalade ostu, kas nad sobivad omavahel kui tahate, et taimed puutumata jääks.

Enamus taimi toituvad juurte kaudu ning tahavad taimepinnast tavalise pinnase alla. Äärmisel juhul saab asja lahendada juurepallidega, kuid taimepinnas on kindlasti parem valik. Juurepallid on vajalikud kindlasti echinodorus taimedele, ilma nendeta ei taha väga kasvada. Et elustaimed oleksid lopsakad ja näeksid ilusad välja on neid vaja ka väetada. See just võib tunduda taimede juures keeruline, kuid tegelikult taimede lehtede järgi saab ilusti välja lugeda, missugust toitainet tal vaja on. Niisama suvalisi väetisi akvaariumisse kallata ei tohi, sest nii on oht vetika vohamisele ja väetise üleannustamisele. Võib olla see, mida poes müüja soovitas pole üldse see, mida tegelikult sinu taim vajab. Alati uuri ise eelnevalt internetist või mõne akvaristi käest, millist väetist/toitainet võiks sinu taim vajada.

Elustaimede plussid:

  • Varustab akvaariumi toitainete ja hapnikuga.
  • Looduslik veefilter.
  • Pakub kaladele peidukohti.
  • Loob kaladele looduslähedasema elukeskkonna.
  • Toiduallikas, kuna paljud kalad söövad ka taimi (ei teagi nüüd kas see hea või halb).
  • Aitab vähendada vetikate teket.

Elustaimede miinused:

  • Elustaimed võivad muutuda koledaks, kui nende eest ei hoolitseta.
  • Võite kaotada huvi taimede hoolitsemise eest, kuna tol hetkel paistavad ilusad ja terved. Kuid hiljem taimed muutuvad koledaks.
  • Üldjuhul on elustaimed kallimad kui kunsttaimed.
  • Vajavad väetamist, aga nii on tegelikult ju iga taimega.
  • Üleväetamise oht, kui ei tea mida teed.
  • Kalad võivad taimi süüa, kuid ei pruugi.

Kunsttaimed

Ka kunsttaimed pakuvad kaladele varjupaiku, kuid neil ei ole bioloogilist väärtust ning nad ei varusta akvaariumi toitainete ja hapnikuga. Erinevalt elustaimedest ei vaja kunsttaimed erilist hoolt. Nad ei vaja CO2-te, hooldust ja väetisi. Neil ei ole mingeid olulisi eeliseid, aga samas ei lähe nad ka kõdunema. Neid saab paigutada kõikjale ja pole vaja muretseda sobiva substraadi kasutamise pärast. Nad ei vaja tehniliselt mingit substraati, kuigi enamik inimesi otsustab kasutada liiva või kruusa, et akvaarium oleks võimalikult loomulik.

Kunsttaimede plussid:

  • Võib näha eluline välja.
  • Vajab minimaalselt hooldust.
  • Ei vaja väetisi ega taimepinnast.
  • Ei lagune ega kõdune.
  • Taskukohasemad kui elustaimed.

Kunsttaimede miinused:

  • Ei tooda hapniku ega varusta toitainetega.
  • Ei kõlba söögiks.
  • Ei tarbi toitaineid.

Isiklikult leian, et paremad on ikkagi elustaimed, sest need on silmale ilusamad vaadata. Aitavad vetikat kontrolli all hoida ning kasutavad liigseid toitaineid. Kuid kui kalad kaevavad taimed pidevalt välja (ahvenad) või söövad elustaimed ära (kuldkalad), siis võiks panna kunsttaimed, kuid see ei asenda elustaimede kasulikkust.

Miks ei tohi veekogudest taimi ja toitu akvaariumisse tuua?

Loodusest toodud taimed ja toit võivad sisaldada mitmeid tegelasi, kes pole kaladele head. Võib arvata, et veega loputamisest piisab, kuid nii see alati ei ole. Enamasti saadakse endale sellisel viisil kiililiste vastsed, ujurivastsed või hüdrad akvaariumisse, kes on kaladele ohtlikud. Võid ju mõelda, et ah mis need pisikesed putukad/olendid ikka saavad kaladele teha, aga tegelikkuses suudavad nad isegi kala tappa.

Edasi tuleb juttu kolmest kahjurist, kelle võid saada looduslikust veekogust.

1. Kiilivastsed

Kiililiste vastsed elavad vees ja on röövtoidulised. Nad ootavad saaki liikumatult veekogu põhjas või taimede vahel. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Lisaks eelnevale oskab kiilivastne tagakeha sisse vett tõmmata ning sobival hetkel selle välja paisata, et kiiresti toit kinni püüda. Nad hoiavad saaki kinni suistega ning suudavad läbi hammustada ka paksust soomusest.  Kiilivastne saab jagu isegi konnakullestest ja kalamaimudest. Kui vastne kasvab suuremaks, siis ta kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. Vees elavad nad kuni 3 aastat, lendava putukana elab kiil aga vaid mõne kuu.

2. Ujurid ja nende vastsed

Ujurid elavad märgaladel, tiikides ja järvedes. Nad võivad kasvada kuni 4 cm pikkuseks. Toituvad peamiselt putukatest, aga ründavad ka kalu. Ujurivastsed ja valmikud on samuti röövtoidulised, kelle toiduks on kullesed, teod, limused, kalamaimud ja teised veeloomad. Nad on pidevalt näljased ja seetõttu varitsetakse saaki kogu aeg. Teravate lõugadega kinni püütud saak imetakse verest tühjaks. Akvaariumis võib ujur teha puhta töö, sest süüakse ära kõik ettejuhtuvad elusolendid. Nad ei kohmetu ka endast mitu korda suurema saagi ees. Ujurit on nimetatud seetõttu ka „tiigihirmuks“.

3. Hüdrad

Hüdrad on kiili- ja ujurivastsetest palju väiksemad. Kasvavad kuni 2 cm pikkuseks. Hüdralased meenutavad harunenud otsaga niiti, mis vabalt tiigi- või järvevees hõljub. Välimus on petlik, sest ka nemad on tegelikult röövloomad, kes püüavad ja söövad väikseid veeloomi. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikeseid kalu, aga üldjuhul kujutavad ohtu ainult maimudele. Akvaariumi saab hüdrast puhtaks, kui tõsta veetemperatuuri 20-30 minutiks 38 kraadini.

Köögiviljad akvaariumis

Köögiviljad. Pilt on illustreeriva tähendusega

 

Suvekuudel on mitmeid võimalusi, kuidas kalade söögilauda mitmekesisemaks muuta. Järgnev käib taime- ja segatoiduliste kalade kohta. Toidu vahelduseks võib kaladele pakkuda kurki, paprikat, porgandit, spinatit, nõgest, võilillelehti, lehtsalatit, kaalikat, suvikõrvitsat ja tavalist kõrvitsat. Eelpool nimetatud toite võib kõigile kaladele ja tigudele ohutult anda.

Jälgida tuleb, et akvaariumisse pandav toit oleks võimalikult mahe, sest mida vähem kemikaale seda parem. Kui endal ei ole aiast võtta, siis võib ka proovida Grüne Fee tooteid, kui poelettidelt välismaist kraami ei taha osta.

Magusaid puuvilju ei soovita kaladele anda, sest need sisaldavad ohtralt suhkrut, mis ei ole kaladele hea ja muudavad vee kiiresti häguseks. Kui tahad proovida arbuusi ja melonit, siis söö enne parem osa ära ning koore võib panna akvaariumisse kaladele lutsutamiseks.

Kui kalad ei söö värsket toitu, siis see tuleb kindlasti välja võtta, sest muidu läheb roiskuma ja  sellest tekib hägu. Üle päeva ei tohiks köögivilju akvaariumis hoida. Kui muidu süüakse värske toit kiiresti ära ja järsku ükskord väga ei taheta, siis see on märk kehvast toidu kvaliteedist. Ka sellisel juhul tuleks toit akvaariumist välja võtta.

Köögiviljad võiks põhja panna lusikaga või mõne muu metallist (raske) mitte terava esemega, mille vastu kalad ei saa end vigastada. Loomapoodides on müügil ka spetsiaalsed iminapaga toiduklambrid, mille vahele saab toidu panna. Kui näiteks kurk ei taha põhjas püsida ka suure lusikaga, siis tuleks tükk väiksemaks teha.