Mida peab arvestama akvaariumi aluse valimisel?

 

Väga tähtis kuid alahinnatud teema on akvaariumi aluse valimine. Akvaariumid on üllatavalt rasked, kui nad on vee ja vajaliku varustusega täidetud. Seega enne uue või kasutatud akvaariumi täitmist veendu, et valitud kapp, alus ja isegi põrand peavad raskusele vastu.

Võib ju arvata, et  see nõukaaegne kapp peab 200-liitrisele akvaariumile ilusti vastu, sest ju tugevduseks sai mingi puitplaat pandud akvaariumi alla, kuid võta näpust. Juba mõne kuu möödudes võid avastada, et kapi uksed nagu oleks natuke ära vajunud, aga täpselt ei mäleta ka, äkki enne oligi nii, vana kapp ju. Pool aastat hiljem vaatad, et kapiuksed ei taha hästi enam lahti käia ning sealt veel natuke edasi välisfiltrit puhastades avastad, et tagasein on kuidagi väga kaardus/kummis. Mõõtmisel selgub, et keskelt on kapi alusplaat vajunud üle 1 cm. Kaua see plaat sellise raskuse all veel vastu peab? Häirekellad hakkavad ju vaikselt peas tööle. Kaua kapp veel vastu peab? Kuidas tugevdada? Kas osta uus? Kuhu ma kalad panen? Või müüa akva maha? Mida teha? Kas ma julgen toas kõndida? Kas ma saan veel öösel magada jne. Ega siin pole muud teha kui kiiresti tegutseda, sest kunagi ei või teada, millal kavatseb kapp raskusele alla vanduda.

Sageli tahetakse akvaariumi soetades aluskapiga lihtsalt ja odavalt läbi saada, sest akvaarium ja korralik varustus maksavad üpris palju. Akvaariumi aluskapi või aluse valimisel tuleb tähelepanu pöörata mitmetele asjaoludele, mille peale esialgu ei mõtle. Kui poest osta ei jõua või ei taha, siis saab selle ka ise valmistada või olemasolevaid aluseid/kappe kasutada.

Mõelda ei tule ainult akvaariumi suurusele vaid ka veega täidetud akvaariumi raskusele. Suurim viga mida sageli tehakse on töötava akvaariumi raskuse alahindamine.  Akvaariumi kaal sõltub, millisest materjalist on akvaarium tehtud. Klaasist akvaariumid on palju raskemad kui näiteks akrüülist tehtud akvaariumid. Väga väikeste akvaariumide puhul ei mängi klaasi raskus nii palju rolli kui seda näiteks 200l akvaariumi puhul. Tuleb meeles pidada, et ainult akvaariumi klaas/materjal ei kaalu, vaid vesi, kruus, kalad ja ka dekoratsioonid annavad kaalu juurde. Kõik, mis on akvaariumis kaalub ju midagi.

Esmapilgul ei mõtlegi sellele, et 1 liiter vett kaalub peaaegu täpselt 1kg. Seega kui sul on akvaariumis 100l, 150l või 450l, siis see kaalub vastavalt 100kg, 150kg või 450kg. Lisaks veele kaalub ka põhjapinnas ning mida suurema põhjapindalaga akvaarium, seda rohkem vajad ja kaalub pinnas. Olgem nüüd ausad, kivid on ju ikka päris rasked. Ilmselgelt ei sobi tavaline saepuru Ikea või Jyski riiul korralikuks akvaariumi aluseks. Kasutada võiks täispuitu või metalli, sest need peavad raskusele paremini vastu.

On olemas mitmeid kalkulaatoreid, mis aitavad mõõtmete järgi arvutada akvaariumi tühja kaalu ehk ainult klaaskasti kaalu, mageveega täidetud kaalu ja soolaseveega täidetud akvaariumi kaalu ehk vee ja klaaskasti kaalu koos.  Akvaariumi kaalu saab arvutada kuju, mõõtmete ja materjali järgi  järgnevatelt linkidelt inchcalculator.com ja aqua4fish.com (ei saa kuju valida). Ükski kalkulaator pole täiesti täpne, sest iga leht kasutab erinevat klaasi tihedust, mis määrab raskuse. Antud kalkulaatoritega saab siiski umbkaudse kaalu välja arvutada, mis on parem kui seda üldse mitte teha. Alati võib akvaariumi ise ära kaaluda, et veenduda andmete õigsuses, aga alternatiivina sobivad ka eelpool mainitud kalkulaatorid.

Raskus pole ainus mure akvaariumi aluse valimisel. Erinevast materjalist tehtud akvaariumid vajavad ka erinevat tuge, mida tuleks aluse valimisel arvestada. Akrüülakvaarium on küll kergem, kuid see-eest elastsem ning vajab toestust kogupõhja ulatuses. Kuna Eestis levivad peamiselt klaasakvaariumid, siis keskendume rohkem sellele. Klaas on raske, kuid jäik. See ei tähenda, et klaasakvaarium ei vajaks korralikku toestust, vajab küll ja seda pigem välisservade juurest. Suure akvaariumi puhul tuleks ikkagi keskelt ka toestada, sest muidu võib keskmine osa painduda raskuse alla ja üks päev käib krõks ja põrand on üle ujutatud.

Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et alus peab olema tugev ja loodis. Kui alus pole loodis ja akvaarium on tasakaalust väljas. Selle tagajärjel langeb akvaariumi ühele või mitmele küljele suurem surve ning aja pikku võib hakata akvaarium lekkima sealt küljelt, sest surve küljele on suurem. Veenduge, et akvaarium ja alus on loodis ning klaasosa ei ületaks aluse äärt.

Lisaks raskusele ja toestusele tuleb mõelda ka juurdepääsetavuse peale. Akvaariumi juures peab olema ruumi juhtmetele, filtrile ja muu vajaliku jaoks. Kui kasutada välisfiltrit või mõnda muud välist akvaariumivarustust, peab ka selle jaoks ruumi olema akvaariumi lähedal. Akvaariumikappidel on tavaliselt sisse ehitatud koht, kuhu saad panna välisfiltri ja muud akvaariumitarvikud.

Akvaariumi aluskapp on mööbliese, mis on piisavalt suur ja tugev akvaariumi jaoks ja mahutab ära akvaariumi hooldamiseks vajalikud seadmed ja tarvikud. Aluseks kasutatav suurus, kuju ja materjal sõltuvad klaaskasti suurusest, kvaliteedist, eelarvest ja toa kujundusest. Järgnevalt on mõned aluse võimalused välja toodud.

  1. Kasutage olemasolevat või madala hinnaga aluskappi, mis on piisavalt tugev akvaariumi toestamiseks.
  2. Ostke spetsiaalne akvaariumi aluskapp poest.
  3. Laske ehitada eritellimusel alus, mis sobib teie sisekujundusega ja on piisavalt tugev.
  4. Ehita ise sobiv alus.

Ilmselgelt on eritellimusel ehitatud alus palju kallim kui tavaline laud või riiul, aga see võib teid hiljem uputusest päästa.

Mõned näited tellimusel või isetehtud akvaariumi raamidest, millele saab panna oma maitse järgi kapiuksed ja seinad.