Akvaarium, taimed, kalad

Miks ei tohiks akvaariumit ja kalu kinkida?

Akvaarium, taimed, kalad

Miks ei tohiks akvaariumit kellelegi kinkida? Kas akvaariumi ja/või kalade kinkimine on hea mõte?

Akvaariumi kinkimise küsimus on oma olemuselt vastuoluline. Mõned leiavad, et inimene saab lõpuks akvaariumi, mida ta on alati soovinud. Kuid teisalt tuleb meeles pidada, et tegu on elusa loomaga/kalaga, kellega kaasneb ka vastutus elusolendi heaolu eest.

Iga looma ja kala kinkides peab eelnevalt veenduma ja kooskõlastama selle kingituse saajaga. Kas inimesel on piisavalt teadmisi akvaariumi eest hoolitsemiseks? Kas see huvi on mööduv nähtus (nägi poes kalu või sõbral on ja nüüd tahab ka) või ta tahab seda tõsiselt ning on valmis õppima akvaariumiga seotud protsesside kohta? Kas ta üldse teab, mis on lämmastikutsükkel või milleks seda vaja on? Kas tal on aega akvaariumi eest hoolitseda ja jälgida kalu kui mõni peaks järsku haigeks jääma? Kas tal on akvaariumi üldse kuhugi panna? Kas lisaks akvaariumile on vaja ka kinkida selle alus ning mida on vaja arvestada akvaariumialuse valimisel?

Kalade eest hoolitsemine ei ole lihtsalt söögi iga õhtu akvaariumisse viskamine. Akvaarium vajab regulaarset hooldust ja kui seda ei tehta, tekivad probleemid ja varsti ollakse kaladest ilma.  Samamoodi nagu kaalutakse tõsiselt koera või kassi võtmist, tuleks kaaluda ka akvaariumi ja kalade soetamist. Kahjuks viimasel ajal on jäänud silma ka mõtlematult teiste koduloomade võtmine (koerad, kassid, kilpkonnad jne).

Ilmselt kõige hullem on kinkida kellelegi akvaarium ja kalad koos. Sest sellisel juhul võid kindel olla, et akvaarium on käivitamata ning kui ei ole vajalikke teadmisi, siis seda ei tehta ning tagajärjeks on surnud kalad. Miks kasu üldse oli kingitusest? Kindlasti ei tohi kinkida ka mulli, see on see ümar vaas, mida poodides müüakse. Mõnes poes on selle nimi akvaarium, kuid normaalseks ja kaladele häid keskkonnatingimusi pakkuvaks akvaariumiks seda kohe kindlasti nimetada ei saa. Vahet ei ole, kas see mull on 5, 10 või 50 liitri suurune. Sinna on sobilikud ainult taimed. Selle kohta, miks mull ei ole hea, saad lugeda siit.

Kui ostate lemmiklooma (ka kala, kreveti, teo jne), ükskõik millise, on teie kohustus veenduda, et ta saab parima kodu. Loomad ei ole mänguasjad – nad on elusolendid ja neid tuleb austada ja õigesti kohelda. See käib ka kalade kohta. Kui hoiate kala mullis, tehke õigesti ja ostke õige akvaarium!

Kui kingid inimesele näiteks 56 liitrise akvaariumi, siis võid olla kindel, et see valmistab pettumuse, sest enamus kalu vajavad suuremat akvaariumi ja isegi kui mõni kala sobib sinna, siis ainult paar tükki, sest üleasustatus tekib väga kiiresti. Väikese akvaariumi tõttu tekib kaladel stress ning nad jäävad haigeks. Kui ei ole teadmisi ning valmisolekut ravida ja kalade elamistingimusi parandada, siis ei jää kaladest midagi alles. Kalade ravimine, ükskõik mis haiguse põhjuseks on, võib olla väga kurnav endale, rahakotile ja pereliikmetele. Vaevalt lapsed tahavad näha, kuidas paari päevaga surevad kõik kalad. Ma ei ütle siinkohal, et 56 liitrit on väike ja tuleks võtta suurem. Asi on põhimõttes. Ka 200 liitrine akvaarium võib mõnele liigile väikeseks jääda. Eelnevalt peaks kindlasti selgeks tegema, milliseid kalu soovitakse pidada.

Kui ikka kuidagi ei saa ja soovid akvaariumi kinkida, siis kingi ainult akvaarium ja sinna juurde sobiv tehnika, mis eeldab muidugi eeltöö tegemist ja internetist info otsimist. Komplekti võiks kuuluda ka mõni raamat akvaariumiga alustamise kohta või kasvõi mingisugunegi info kuidas käivitada lämmastikutsüklit ning vahendid selle jaoks.  Akvaariumist ja veest jääb üksi väheks. Lisaks erinevale tehnikale on vaja ka põhjapinnast, dekoratsioone ning soovitavalt elustaimi. Enne akvaariumi soetamist võiks panna kokku plaani. Kõigist vajalikest toimingutest saab lugeda siit. Esimese akvaariumi puhul soovitan lugeda ka siit levinumatest akvaariumiga alustamise vigadest.

Kui soovid kinkida akvaariumit oma lapsele või lähedasele perekonnaliikmele ehk sa elad kingisaajaga samas kohas, siis sa pead olema valmis ise hooldama ning tagama kaladele parima elukeskkonna.

Miks ei tasu kinkida kalu?

Inimesele, kellel on akvaarium, kalad ja kogemus nende eest hoolitseda, võib tunduda hea idee kinkida kala(d). Kuid ka see ei ole nii hea kui sa arvad. Selleks on mitmeid põhjuseid.

  1. Uus kala ei pruugi sobida olemasolevate kaladega. Teda hakatakse kiusama või ta hakkab teisi kiusama.
  2. Sa ei tunne teise inimese akvaariumi ning iga lisanduv kala võib akvaariumi keskkonna tasakaalust välja viia.
  3. Võib tekkida üleasustatus, mis viib erinevate probleemideni (hügieen, stress, haigused).
  4. Uus kala ei pruugi sobida akvaariumisse keskkonnatingimuste poolest, nagu pH, veekaredus, temperatuur ja klaaskasti suurus. Taimede või peidukohtade vajadus.
  5. Uuele kalale ei pruugi sobida uus toit. Kala on näiteks karnivoor, aga teda toidetakse ainult herbivooridele mõeldud toiduga. Lõpuks tekivad vale toidu tõttu probleemid. Kala võib nälgida ja palju ei pea mõtlema, mis on tagajärjeks.

Need on ainult mõned põhjused, miks ei tohiks kalu kinkida.

Kahju on lihtsalt lugeda erinevaid postitusi, kus inimesed on saanud kingituseks akvaariumi ja/või kalad ning abi küsides selgub, et nende kalad ei sobigi neile kingitud akvaariumi suurusega. Tulemuseks on heal juhul suurema akvaariumi ostmine, aga kahjuks paljud peavad enda uuest lemmikust loobuma ning ta ära andma. Seega mõtle enne põhjalikult läbi, kas selline kingitus on ikka õige.

Kes on hüdrad?

Kes on hüdra?

Enamus hüdraliike elab meres, kuid neid leidub ka magevees. Hüdrad on ainuõõssete hõimkonda kuuluvad loomad, kes elavad nii üksi kui ka kolooniatena. Hüdralased meenutavad harunenud otsaga niiti, kes vabalt vees hõljuvad. Välimus on petlik, sest nad on tegelikult röövloomad, kes püüavad ja söövad väikseid veeloomi. Veekogus võivad nendeks olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Akvaariumis kalad, krevetid. Olenevalt liigist võivad nad kasvavad kuni 2 cm pikkuseks. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikeseid kalu, aga üldjuhul kujutavad ohtu ainult maimudele. Hüdrad ise ei liigu. Nad kasutavad selleks veevoolu ning seejärel kinnituvad suvalisse kohta.

Miks nad tekivad?

Hüdra võib akvaariumisse tulla taimede või muude esemetega kellegi akvaariumist või poest. Ka taimi või sööta tuues loodusest võid hüdrad endale saada. Seepärast alati uusi asju või taimi tuues loputa need korralikult üle, see on üks vähestest asjadest, mida saad omalt poolt teha.

Hüdrad paljunevad ainult juhul kui neil on piisavalt toitu. Seega akvaarium tuleks hoida hooldatud ja vältida tuleks ületoitmist. Hüdrad paljunevad kahel viisil. Esimene neist on pungumine ja teine on katkiminek, mille tagajärjel kasvab igast hüdratükist uus hüdra. Seega on oluline, et hüdra ei tehtaks katki. Kui hüdra läheb katki, siis kasvatab ta igale tükile vajalikud osad tagasi. Näiteks kui teha üks hüdra kolmeks osaks, siis sa saad lõpuks ühest kolm hüdra. Vaata ka allolevaid pilte hüdra paljunemisest.

Hüdra paljunemine katki minemisel

Hüdra paljunemine pungumisega

Kuidas neist lahti saada?

Hüdrasid saab eemaldada näiteks kalade lisamisega, kes neid hea meelega söövad. Sellisteks kaladeks on guraamid, mollid ja paradiisikalad.

Teine võimalus on temperatuuri tõstmine akvaariumis. Selleks tuleb kalad enne temperatuuri tõstmist tõsta teise akvaariumisse, sest järsk temperatuuritõus ei ole kalade ja ka teistele akvaariumielanike tervisele hea. Paljud kalad ei talu 38 kraadist vett. Kui kalad on ümber paigutatud, siis tõstke temperatuur vähemalt 38 kraadini minimaalselt 20-30 minutiks, kuni tund ei tee paha. See tähendab, et kui temperatuur on jõudnud 38 kraadini, siis 20-30 minutit vähemalt peab temperatuur nii kõrge olema, mitte kogu protsess on 20-30 minutit. Seejärel lülitage soojendi tavalisele temperatuurile. Enne kalade akvaariumisse panekut sifoonige põhi surnud hüdradest puhtaks ning vee jahutamiseks tehke veevahetus või lisage jahutamiseks jääpudeleid. Pidage meeles, et kalu ei tohi enne tagasi panna, kui on saavutatud soojendamisele eelnev temperatuur.

Lihtsaim viis on kasutada ravimeid/aineid nagu no-planaria või eSHa gastropexi, mitte segi ajada eSHa gastrobaciga, mis mõlemad on teomürgid. Ka enamus parasiidi vastased ravimid peaksid aitama, aga ise ei ole seda katsetanud. Ravimid aga kahjustavad häid bakterikolooniaid ehk see võrdub  akvaariumi restartimisega. Ka vase lisamine akvaariumisse aitab hüdrasid tappa. Kuid jällegi on see kahjulik nii tigudele kui ka krevettidele. Mürkide ja ravimite puhul peab olema ettevaatlik, et kindlasti antud aineid ei jääks akvaariumisse, sest kui paned krevetid ja teod tagasi ning klaaskastis on neile surmavat ainet, siis saavad nad surma.  Pärast nende kasutamist tuleb vesi filtreerida söega, et kõik ravimi jäägid saaksid eemaldatud.

Hüdra võib eemaldada ka ise manuaalselt nuustikuga klaasi pealt ära pühkides, aga sellisel juhul peab olema väga ettevaatlik. Nimelt ka hüdra suudab paljuneda nii nagu planaria – igast tükist kasvab uus elukas. Kui hüdra läheb katki, siis ta kasvatab igale tükile vajalikud osad tagasi. Rohkem hüdrasid sa ei taha ju oma akvaariumisse. Sellisel viisil ei ole võimalik eemaldada aga kõiki tegelasi, sest mõned võivad end ka põhjapinnases peita.

Erinevad planaria liigid

Planaria

Erinevad planaria liigid

Erinevate planarialiikide peakujud

Planaria kuulub lameusside hõimkonda. Planaria on levinud nii soolases kui ka magedas vees. Mõned liigid elavad ka maismaal ning neid võib leida palkide all, pinnases või mullas ja niisketes piirkondades taimedel. Nad eelistavad varjulisemaid kohti, sest on valgustundlikud.

Kuidas teda ära tunda?

Planarial on erinevaid liike, kes erinevad keha kuju, värvi ja paljunemise poolest.  Enamus on valkja värvusega, aga on ka pruuni varjundiga, kelle pikkus on kuni 20mm. Võivad olla isegi roosakad, olenevalt sellest, millist toitu nad söövad. Nad tunneb ära kolmnurkse pea ja jämedama, aga lapiku keha järgi. Kuid siiski ei ole kõikidel liikidel kolmnurkset pead. Planariat on lihtne segi ajada teiste tavaliselt kahjutute ussidega nagu rhabdocoela, mesostoma, kes on heledavärvilised ja ümara peaga.

Miks nad tekivad?

Planaria tekib tavaliselt kalade/krevettide ületoitmisest või surnud olenditest akvaariumis. Võib kaasa tulla taimede ja muu sisustusega. Otsest ohtu nad inimesele ja kaladele ei kujuta, aga krevettidele ja maimudele on nad ohtlikud. Ta on röövloom, kes sööb kõiki, kes neile ette jäävad. Seega kreveti akvaariumist tuleb nad kindlasti hävitada, muidu nad söövad teie krevetid ära ja muudkui paljunevad.

Kuidas neist lahti saada?

Planaria krevettidega akvaariumis ei kao ise, sest nad söövad krevette. Kõige lihtsam on kasutada no-planaria nimelist ravimit. Katki ei või neid mingil juhul pigistada, sest igast tükist tuleb uus elukas. Planaria vastu ravimit (no-planaria) Eesti poodidest ei leidnud, kuid kui häda käes, siis võib pöörduda oma murega akvaristika gruppidesse Facebookis. Seal kindlasti leidub keegi, kellel on. Teise võimalusena võib tellida no-planariat välismaa e-poodidest. Kolmas võimalus on ehitada lõks neile õpetuste järgi, aga see jällegi ei pruugi alati toimida. Neljas võimalus on nad hävitada vasega, aga krevettidega akvaariumis ei ole see kindlasti soovituslik, sest krevetid ja ka teod on vasele väga tundlikud. Ühesõnaga vaske krevettidega akvaariumis kasutada ei saa.

Planaria paljunemine tükeldamisel

Veel pilte planariast

Õli- ja proteiinikiht akvaariumis

Me kõik oleme ilmselt näinud õues poriloikudel õlikihti. Kui sa aga näed sarnast vaatepilti oma akvaariumi veepinnal, siis on midagi valesti ja peaksid asuma tegutsema. Tõenäoliselt on sul veepinnal kas proteiini- või õlikiht ning lõpuks võib see akvaariumiasukatele saatuslikuks saada. Seda sa ju ei taha.

Kui kiht veepinnal näeb välja tule all vikerkaarevärvides ja selge, siis on tegemist õlikihiga. Kui aga kiht on tuhm, hallikasvalge, pigem läbipaistmatu, siis on tegemist proteiinikihiga. Isegi kui täpselt ei tea kummaga on tegu, siis õnneks mõlemast saab jagu samade meetoditega.

Antud kiht akvaariumis iseenesest ei ole ohtlik, kui sa just ei ole õli akvaariumisse valanud, kuid see vähendab normaalset gaasivahetust veepinnal. Kui gaasivahetus on häiritud, siis loogiliselt võttes väheneb hapniku hulk vees, mis pole hea, sest me kõik vajame hapnikku.

Miks võib tekkida proteiini- või õlikiht veepinnale?

Sageli me ise kanname oma kätega õli akvaariumisse. Mingil määral on inimeste kätel rasu, mis satub käsi vette pannes akvaariumisse. Kindlasti võiks käed enne akvaariumiga tegelemist puhtaks pesta, et eemaldada mustus ja muud jäägid (kosmeetika, ilutooted, kreemid, toidu ja keha katsumisest jne).

Kalatoit sisaldab valku ning see on ka üks proteiinikihi tekitajaid. Kui söömata toit akvaariumis laguneb, siis protsessi käigus tulevad toidus sisaldunud rasvad ja valgud pinnale. Tavaliselt tekib see kalade ületoitmisest. Kuna mõned kalad vajavadki valgurikast toitu ehk teise alternatiivi vastu vahetada ei saa, siis tuleks jälgida söögikogust, et ei tekiks söömata toitu.

Väljaheide sisaldab rasvasid ja valke. Asi pole ainult toidus, vaid looduse poolt toodab kala seedesüsteem toitu lagundades õlisid ja proteiine. Kakades väljuvad õlid ja tõusevad pinnale, mis moodustab kihi.

Võib-olla oled märganud, et uut filtrit/pumpa ostes on mõni osa justkui õline või mõne määrdeainega koos. Tehases tootmise käigus on õlitatud filtri liikuvaid osi või saanud sellega kuidagi kokku. Sellepärast tulebki uut seadet enne akvaariumisse panemist loputada. Päris pedantseks ka ei tasu minna puhastamises, sest ilmselt on määrdeaine seal põhjusega. Seega loputa seadet, et õlikogust vähendada.

Ka halb akvaariumi asukoht võib olla veepinnal oleva kihi tekkimise põhjus. Kui akvaarium on kohas, kus lähedal kasutate aerosoole või ilutooteid, siis need võivad sattuda klaaskasti, eriti siis kui kaant ei ole peal. Seega vali kohta, kus kasutad ilutooteid või aerosoole. Tee seda akvaariumist kaugel. Alati on ka võimalus paiguta akvaarium uude kohta. Lisaks eelnevale võiks akvaarium asuda eemal ka köögist, sest õhu kaudu võivad rasvad sinna sattuda. Keegi meist ei taha ju, et akvaariumisse satuksid ained, mis sinna ei käi.

Surnud kala/teo akvaariumist eemaldamata jätmise tagajärjel võib ka tekkida õlilaik veepinnale. Suures akvaariumis seda ilmselt näha pole, aga mine sa tea. Kui jääte laiba eemaldamisega hiljapeale, siis tasub antud tegevuse juures nina kinni hoida, sest sealt tulev lõhn pole just meeldiv. Seega aegajalt tasuks ikka kalad üle lugeda.

Kuidas proteiini- ja õlikihist vabaneda?

Kõige lihtsam viis on see eemaldada käsitsi, näiteks paberrätikuga. Aseta paber akvaariumi pinnale. Oota natuke kuni näed, et paber on ained endasse imenud ning eemalda paber. Vajadusel korda. Et vältida üldse kihi tekkimist, siis jälgi, et kalu ei toidaks liiga palju ning kindlast suurenda veepinna liikumist. Veepind peaks lainetama. Iga vee liikumist parandav meetod aitab vältida õli- ja valgukihi tekkimist. Pideva probleemi puhul võid kaaluda ka skimmeri ostmist. Skimmer tuleb asetada veepinna lähedale nii, et pinnal olev kiht, taimed ja muud tükid voolavad skimmeri pealmisse auku, kus see veest välja filtreeritakse.

Puulehed akvaariumis

Loomapoes akvaristika riiulil oleme me kõik võib-olla näinud seal kümne kaupa müüdavaid lehti või oled kuulnud mingitest puulehtedest, mis pannakse akvaariumisse.  Need on India mandlipuu ehk catappa lehed. Miks neid lehti müüakse ning milleks need lehed head on?

Need tegelikult pole ainsad, mida võib akvaariumisse panna. On olemas ka teisi puulehti, mida saab akvaariumis ohutult kasutada, et kaladele ja teistele veeloomadele elukeskkond looduslähedasemaks ning paremaks muuta. Nendeks on sarapuu (corylus avellana), tamm (oak), lepakäbi (alder cones), pöök (fagus sylvatica), valgepöök (carpinus betulus), arukask (betula pendula), mägivaher (acer pseudoplatanus), pappel (populus L.), pärn (tilia, linden tree).

Lehed järvedes, jõgedes, tiikides ja muudes veekogudes on üks põhjustest, miks vesi on pruunikat või kollakat värvi. Nimelt lehed sisaldavad orgaanilist ühendit tanniini, mida leidub nii rohelistes kui ka  kuivades lehtedes. Lisaks sellele leidub tanniini kändudes, juurikates ja muudes puude ja taimede osades. Tanniin alandab vee pH-d ja pehmendab seda. Tanniin on kõige tõhusam pehmetes vetes, sest kareda vee puhver suudab happesuse kergesti neutraliseerida. Mõnede kalade puhul on see väga soovituslik, kuna ka nende looduslik elukeskkond sisaldab ohtralt tanniine. See aitab kaladel soodustada kudemist ja vähendada stressi. Lehtede lisamisega võib ära unustada igasugused kemikaalid, mis niikuinii ei ole kaladele head. Rohelised lehed sisaldavad kuni 4 korda rohkem tanniini kui kuivanud lehed.

Miks on lehed akvaariumis head?

Lehed loovad akvaariumis looduslähedasema keskkonna, vabastades tanniine. Lehed suurendavad akvaariumi elanike heaolu ja seeläbi toetavad immuunsüsteemi. Puu annab lehtedele antibakteriaalse ja seeninfektsiooni vastased omadused, et need kasvaksid tervetena. Seega kui sa paned lehed akvaariumisse, siis need head omadused kanduvad edasi vette. Lehed sisaldavad mineraale, mikroelemente ja tanniini, mis vabanevad lagunemise käigus.

Lehtede lisamisega akvaariumisse saad juurde biokile pinda. Biokile on bakterite, vetikate, seente ja teiste mikroorganismide kogum akvaariumis, mis moodustab kihi kõikjale akvaariumis: taimedel, pinnasel, dekoratsioonidel, klaasil jne. Lehtede lisamisel tuleb neil elamispinda juurde, mis on ainult hea. Lehel elavad mikroorganismid on väga heaks toiduks krevettidele, tigudele, krabidele, vähkidele ja ka kaladele.

Kuidas leida lehti loodusest?

Enamik puid langetavad igal aastal oma lehed. Nii saab lihtsalt loodusest lehti korjata. Kuid siiski peab jälgima mõningaid punkte:

1. Korjake ainult neid lehti, mis on maha langenud ja kuivad. Erandiks on lepakäbid, kuid sellest saad lugeda lähemalt allpool.

2. Korjata võib ainult langenud puulehti, mitte värskeid ja elavaid lehti. Langenud lehtedes pole enam ühendeid, mis lagunemise käigus võiks peavalu tekitada. Rohelised lehed soodustavad bakterite kasvu, sisaldavad suhkruid ja muid soovimatuid aineid, mis tekitavad erinevaid protsesse.

3. Lehti ja käbisid mitte korjata veekogust, sest seisvast veekogust korjatuna võivad sisaldada veest saadud parasiite, kes on kaladele ja muudele akvaariumi asukatele kahjulikud.

4. On oluline, et lehed ja käbid kogutakse saastamata keskkonnast. Lehti ei tohiks korjata põldude äärest, kus kasutatakse väetisi ja tõrjevahendeid. Ka teede ääres olevad lehed ja käbid võivad olla saastunud. Lehed peavad olema pestitsiidide vabad. Samuti ei ole hea linnast lehti korjata.

5. Korja ainult terveid lehti, millel pole märgata mingisugust kahjustust. Kahtluse korral jäta leht pigem korjamata kui riskida.

6. Korja lehti sügisel mitte kevadel.

7. Hea oleks lehti korjata peale esimest öökülma.

Pärast lehtede korjamist tuleb lehed/käbid kuivatada ning alles siis võib neid kasutada, akvaariumisse lisada. Lehtede põhja vajumise kiirendamiseks ja olemasolevate kahjurite või bakterite hävitamiseks võid need enne akvaariumisse lisamist kuuma veega üle kallata, kuid sel juhul ei ole lehel antibakteriaalset ja seeninfektsiooni vastast toimet. Lehe põhja saamiseks on veel mitmeid viise:

  • Oota kuni leht vajub ise põhja. Pane leht otse akvaariumisse ning oota kuni ta on vettinud. Seejärel vajub ise põhja. Selleks võib kuluda paar päeva.
  • Pane kivi või dekoratsioon lehe ääre peale, et see hoiaks seda põhjas.
  • Kasuta toiduklambrit lehe põhja kinnitamiseks.
  • Torka leht otsapidi pinnasesse.
  • Keeda lehte. Keetmise tagajärjel vettib leht kiiremini. See aitab ka tanniini eraldada ning tulemuseks on puhtam vesi ehk enam ei värvi nii palju vett, aga sellega kaotab leht oma antibakteriaalse ja seeninfektsiooni vastase toime.

Kui endal ei ole maakohta või kui ei tea, kust üht või teist puud maanteemürast kaugemal leida, siis võta appi RMK matka- ja õpperajad. Sealt peaks leidma piisavalt erinevaid matkaradasid, kus leidub vähemalt üks puuliik, mille lehti võib panna akvaariumisse. Võta lapsed või kaaslane kaasa, hingake värsket õhku ja liikuge väljas. Ühendage kasulik meeldivaga.

Lähemalt erinevate lehtede ja käbide kasulikest omadustest

Catappa ehk India mandlipuu leht (terminalia catappa)

Kaitseb kalade limaskesta, suurendab kalade heaolu ja soodustab paljunemist.  Eriti tähtsaks loetakse bettade kasvatamisel ja paljundamisel. Soodustab krevettide kestumist ja on looduslikuks toiduks veeloomadele. Kõik poest ostetud lehed ei pruugi vett värvida, kuid sellega peaks arvestama. Eesti looduses antud puud ei leidu. India mandlipuu lehti on võimalik osta loomapoest.

Lepakäbid (alter cones)

Lepakäbid alandavad vee pH-d, mis stimuleerib kalade paljunemist. Käbidel on antibakteriaalne ja seenevastane toime. Kuna tegemist on rikkaliku tanniinhappe allikaga, siis kasutavad seda laialdaselt kreveti- ja kalakasvatajad.

Soovitav lepakäbide lisamine akvaariumisse on 1 lepakäbi 10 liitri kohta. Nende kasulik toime kestab umbes 4-6 nädalani. Lepakäbid muutuvad pehmeks ning on toiduks krevettidele. Käbid võib panna ka filtrisse filtrikotiga. Üldjuhul muudavad vett pruunikamaks/kollakamaks, sest sisaldab tanniini.  Lepakäbisid võib aastaringselt korjata puu otsast, kui nad on pruunid ehk valmis korjamiseks. Mõnel pool kasutatakse ka lepalehti kuid lepakäbid on tuntumad. Maha kukkunud käbid võivad olla saastunud. Hea korjata kui puudel pole lehti.

Sarapuu lehed

Eestis vähem tuntud kuid mujal maailmas laialdaselt levinud sarapuu lehed alandavad vee pH-d. On antibakteriaalse ja seenevastase toimega. Sobib söögiks krevettidele, tigudele ja teistele akvaariumikaaslastele, kui üks või mitu lehte on ära söödud, siis võib lisada uue. Sarapuu leht on aeglaselt lagunev leht.

Pole kindlat doseerimiskogust. Kui pole soovi pH-d vähendada, siis panna ainult 1 leht. Kui on soov pH-d alandada, siis tuleb rohkem lehti lisada akvaariumisse. Sarapuu leht muudab vett pruuniks vähesel määral. Parim alternatiiv teistele puulehtedele. Väga sarnane toime catappaga.

Tamm

Tamm on kindlasti üks tuntumaid ja äratuntavaid puid. Tammeliike on umbes 600. Erinevate liikide lehed on erinevad, kuid üldiselt sobivad kõikide Eestis kasvavate tammeliikide lehed akvaariumisse. Tammelehtedes on suur tanniini sisaldus. Antud leht on hea pH alandaja. Värvib vett keskmiselt pruuniks. Pole kindlat doseerimiskogust. Lehti tuleks korjata sügisel. Kuna kõik tammed ei lase lehti sügisel maha, siis võib korjata ka üle talve puu otsas olnud lehti.

Kask

Kaselehti eelistatakse nende väikese suuruse tõttu just väiksemates või nano akvaariumites. Ei muuda vee pH-d ja vett värvib väga vähe, pea olematult. Hea dekoratsiooni või peidupaigana. Tugev ja aeglaselt lagunev leht.

Pöök

Sarnaselt kaselehtedele on antud lehtede eeliseks just nende suurus.  Ei värvi vett nii palju kui catappa.

Valgepöök (carpinus L. või hornbeam)

Antud lehtede kohta levib vastakaid arvamusi. Mõned väidavad, et valgepöögi lehed on mürgised krevettidele. Teised leiavad jälle, et neid saab edukalt kasutada kreveti akvaariumis. Igaüks otsustagu ise kumba ta usub. Kui olete proovinud, siis võib tulemustest teada anda.

Valgepöögi lehed alandavad väga kiiresti vee pH-d. Seega tasub nende lehtedega hoolikalt ümber käia.  Tuletan meelde, et kiire pH langus põhjustab kaladel stressi. Kindlat doseerimiskogust ei ole.

Vaher

Pole leidnud kinnitust, et kõik vahtra liigid sobivad akvaariumisse. Kuid näiteks mägivaher (acer pseudoplatanus L.) sobib. Eestis kasvab ainult ilupuuna. Lühiajaliselt suudab pH-d alandada. Sobib toiduks. Suuruse järgi sobib paremini suurematesse akvaariumitesse. Kindlat doseerimiskoguse ei ole.

Viljapuulehed

Täpsemat mõju akvaariumile ei ole uurinud. Viljapuulehed, mida võib anda näiteks krevettidele söögiks on kirsi-, õuna-, pirni- ja ploomilehed. Antud lehtede kasutamisel peab olema ettevaatlik, sest neil võib olla pestitsiidide jälgi. Isegi kui sa ise ei kasuta ühtegi pestitsiidi, siis su naaber võib neid kasutada ning tuulega võivad ka sinu puud nendega kokku saada. Pestitsiidid on kaladele, krevettidele ja tigudele enamasti surmavad.

Lämmastikutsükkel

Lämmastikutsükkel on üks väga tähtis protsess akvaariumis, mis sageli jäetakse kahe silma vahele. Võetakse klaaskast, pannakse sinna vesi ja kalad sisse ning arvatakse, et nii akvaariumi käivitamine käibki. Pole vaja ju mingit võlukunsti. Kuid kas kõik on ikka nii lihtne? Ega ikka ei ole küll. Akvaariumi sissetöötamine tähendab lämmastikutsükli läbimist.

Lämmastikutsükliga kaasnevad protsessid viivad lämmastiku ühest vormist teise. Suur osa kalade pidamisest taandub lämmastikutsükli tasakaalus hoidmisele. Kui ei ole tasakaalu, siis tekivad akvaariumis kiiresti probleemid. Äkiline ammoniaagi, nitriti või nitraadi tõus võib tekitada teile suurt peavalu. Kui bakterikolooniad on akvaariumis kahjustunud, siis NH3 ja NO2 tase tõuseb kiiresti, mis võib omakorda kalad tappa. Samas kui akvaarium on ülerahvastatud, siis pole kasulikke baktereid piisavalt, mis suudaks jääkaineid ümber töödelda ja jällegi pole see kaladele hea. Seega terve akvaariumi huvides on oluline jälgida, et lämmastikuringe oleks tasakaalus ja toimiks ilusti.

Lämmastikutsükli korras püsimist saab jälgida veetestidega. Selleks tuleks eelistatult soetada tilgatestide näol ammoniaagi (NH3) või ammooniumi (NH4), nitriti (NO2) ja nitraadi (NO3) testid.

Kuidas toimub lämmastikuringe akvaariumis?

Antud kontekstis käsitletakse lihtsustatud lämmastikuringet.

 

1. Kui toidate oma kalu, siis osa toitu võib jääda söömata, mis omakorda muutub jäätmeteks akvaariumis.

2. Kala sööb toitu ning kakab ehk tekib veel jäätmeid juurde.

3. Akvaariumis olevad jäägid (söömata toit, kaka, taimejäänused ja muu) kogunevad.

4. Kogunenud jäätmed hakkavad lagunema ning selle tagajärjel tekib ammoniaak (NH3) või ammoonium (NH4). Ammoonium on ammoniaagi ioniseeritud vorm, mis oleneb vee pH-st.

5. Bakterid muudavad ammoniaagi nitritiks.

6. Seejärel muudavad järgmised bakterid nitriti nitraadiks.

7. Kui akvaariumis on taimi, siis kasutavad nad osa nitraate kasvamiseks, eemaldades väikese koguse  veest. Taimede surnud lehed lagunevad ning muutuvad jäätmeteks.

8. Taimedest kasutamata nitraadid jäävad akvaariumisse. Neid saab eemaldada veevahetusega.

Ei ole ju tegelikult raske mõista lämmastikutsüklit. Selleks, et kalad oleksid rõõmsad ja terved on ilmtingimata vajalik aru saada antud protsessist akvaariumis. Punktid 4, 5 ja 6 on kõige tähtsamad ja oma silmaga me neid ei näe. Esimene samm lämmastikuringes ei ole ammoniaak, kuigi lihtsustatult peetakse ammoniaaki lämmastikutsükli alguseks.

Ammoniaak tekib akvaariumis jäätmete lagunemisel. Ammoniaagitase tõuseb kiiresti ohtlikule tasemele järgmistel põhjustel: kui vett ei vahetata regulaarselt, filtrit ei puhastata või filter on nõrk, akvaarium on ülerahvastatud, tahtmatult on tehtud akvaariumile restart (filter pestud puhtaks kraani all, kivid või põhjapinnas vahetatakse välja), lämmastikutsükkel ei ole ilusti käivitatud, kalu toidetakse liiga palju või ravikuuri tagajärjel on bakterikoloonia hävinenud või kahjustada saanud. Kui jäätmed on orgaanilised, siis hakkab see lagunema, mis on potentsiaalne ammoniaagi allikas akvaariumis.

Nagu juba öeldud, siis ammoniaagist (NH3) teevad kasulikud bakterid nitriti (NO2). Kui bakterikoloonia on välja kujunenud, saab see kasulik bakter ammoniaaki süüa nii kiiresti kui seda toodetakse lagunevatest jäätmetest. Sel juhul peaks ammoniaagi tase olema 0. Nii nagu ammoniaak on ka nitritid kaladele mürgised.

Nitritidest (NO2) tekivad nitraadid (NO3), kui järgmine kasulik bakter sööb nitrite. Kui antud bakterikoloonia on välja kujunenud, siis bakterid saavad nitrite süüa nii kiiresti kui need tekivad. Sellisel juhul peaks olema nitritide tase 0. Kui akvaariumis tõuseb nitrite ja ammoniaagi tase, siis see on selge märk mittetöötavast lämmastikutsüklist. Nitraadid on kaladele palju vähem kahjulikud, kui nende kogus ei välju kontrolli alt. Taimed aitavad küll nitraate veest eemaldada, kuid see on väike kogus ning sageli ei piisa sellest. Üleliigsete nitraatide eemaldamiseks veest tuleb teha veevahetus. Nitraate peetakse lämmastikutsükli lõpuks, sest nad jätkavad akvaariumis kogunemist kuni tehakse veevahetus.

 

Miks kalad surevad?

Tunned vahel, et nagu mõni kala oleks akvaariumist kadunud, aga kokku ei suuda ka neid lugeda, sest nad ujuvad liiga kiiresti. Varsti märkad märgatavat kadu, aga ikka laipa ei näe. Vahel tõmbab filter kalalaiba kiiresti endasse, samas võivad akvaariumikaaslased ta nahka pista või siis vedeleb taimede all või pimedas nurgas kuhu inimsilm naljalt ei ulatu.

1. Stress on kalade number üks tapja ja on sageli aluseks haiguste tekkele.

2. Akvaariumi vähene ettevalmistus. Puuduv või poolik akvaariumi sissetöötamine. Puuduv korralik lämmastikuringe. Alles käivitatud akvaariumites on tavaline, et kalad surevad, sest akvaarium ei ole sisse töötatud. Väga halbades oludes võib see juhtuda juba ühe ööga, kuid tavaliselt see võtab aega mõne päeva või isegi nädala. Kalad ei ole ju tegelikult ainsad elusorganismid akvaariumis. Sissetöötatud akvaariumis on põhjapinnases ja filtris bakterikolooniad, kes aitavad lagundada klaaskastis tekkivaid jääke. Neil on justkui sümbiootiline suhe. Ilma kaladeta ei teki akvaariumis jääkaineid, mis on headele bakteritele toiduks. Samas ilma bakterikolooniata muutub vesi kiiresti kaladele ebasobivaks ja isegi surmavaks.

3. Ebasobiv akvaariumi suurus ehk tavaliselt liiga väike akvaarium.

4️. Valed akvaariumikaaslased ehk kokku on pandud sobimatud liigid. Näiteks pandud kokku isane betta ja gupid. Ilmselgelt antud kombinatsiooni puhul sureb üks või teine.

5️. Halb vee kvaliteet. Ammoniaagi, nitritide ja nitraatide liiga kõrge tase. Testi vett regulaarselt.

6️. Ületoitmine. Antakse kaladele liiga palju süüa. See et kalad näevad näljased ja ujuvad söögilaua juures ei tähenda, et nad vajavad veel süüa. Dieedipäev ja värske toidu andmine ei tee kaladele paha. Ka liiga ühekülgne kuivtoit ei ole kaladele hea.

7️. Vähene akvaariumi hooldus. Veevahetuste tegemata jätmine. 1 kord kuu jooksul on ilmselgelt tavalise akvaariumi jaoks liiga vähe. Veevahetusel puhasta põhi sifooniga. Korja akvaariumist välja lagunevad lehed. Eemalda vetikas mehaaniliselt. Puhasta filtrit, kui veevool väheneb.

8️. Haigused. Bakteriaalsed, seen- ja parasiithaigused. Kalad jäävad tavaliselt haigeks stressi, halva veekvaliteedi ja vähese hoolduse tõttu, sest immuunsüsteem nõrgeneb. Kohe kui näed kala käitumises või välimuses muutust tegutse, sest pärast võib olla juba hilja.

9️. Valed liigutused. Ära jäta lampi liiga kauaks põlema. Veendu, et filter töötab (on vooluvõrgus) ja temperatuur oleks sobiv. Need kõlavad elementaarselt, kuid vahel filtrit või akvaariumi puhastades lihtsalt unustame tehnika vooluvõrku tagasi ühendada või lähme kogemata vastu temperatuuri reguleerivale nupule.

10. Põhjused, mida ei saa kontrollida. Kalade väärareng. Kõrge vanus. Kui kala on sul olnud paar kuud ja ta ikka sussid püsti viskab, siis asi peitub eelpool nimetatud punktides.

Kui laps tahab akvaariumi

Pea iga laps mingis vanuses tahab endale kalu. Kui soov on püsiv, siis võiks kaaluda akvaariumi soetamist, kuid enne tuleks veenduda, et see ei oleks ajendatud lihtsalt mingist tujust.

Akvaariumi omamine aitab parandada lapse kognitiivset arengut, ergutab laste kujutlusvõimet ja parandab sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi. Mõned uuringud on näidanud, et akvaariumikalade eest hoolitsemine võib lastele kasulikku mõju avaldada. Akvaariumit saab kasutada ka hariduslikul eesmärgil ning luua mälestusi akvaariumit vaadates. Järgnevalt on välja toodud, miks on akvaarium lapsele hea.

Emotsionaalne mõju

Teatavasti ainuüksi akvaariumi vaatamine alandab stressitaset ja ärevust. Kalad on ka head sõbrad, sest nad kuulavad ega ütle midagi vastu. Mõned lapsed võivad probleemidest või vahejuhtumitest rääkida kaladele, sest nad ei hakka kohe karjuma või kohut mõistma. Kalade eest hoolitsemine ja nendega toimetamine aitab negatiivsete emotsioonidega, nagu pettumuse ja vihaga, paremini toime tulla. Akvaarium on hea kogu perele mitte ainult lastele.

Hariduslik mõju

Akvaariumi eest hoolitsemine nõuab teadmisi. Kalade eest hoolitsedes saavad lapsed märkamatult õppida keemiat, bioloogiat ja ökoloogiat. Õppimine ei pea ju alati igav olema. Kõike saab ka lihtsalt seletada ja keerulisemad asjad hilisemaks jätta. Akvaariumi abil saate lapsele õpetada ka näiteks kalade anatoomia või toiduahela kohta nii mõndagi. Akvaarium on nagu pisike ökosüsteem sinu kodus, mille eest hoolitsemine vajab teadmisi. Näiteks mis juhtub siis kui kala kakab?

Eelkooliealisele või algklassis õppivale lapsele võib seletada näiteks, et kalad teevad oma häda sinna samma vette, kus nad elavad ja kui jäätmeid on liiga palju, siis teevad need kaladele kahju. Nendest jäätmetest vabanemiseks on spetsiaalsed bakterid, aga bakteritel läheb aega, et vajalik töö tehtud saaks. Põhikooli vanemad astmed peaksid juba aru saama lämmastikuringest, mis toimub akvaariumis. Kahjuks paljud akvaariumiomanikud pole sellest väga tähtsast protsessist teadlikud ja selle tulemusena tavaliselt kalad surevad.

Kui on käes aeg kalu valida, siis tuleks vältida suuri ja agressiivseid kalu, keda on raske hooldada. Vältida võiks ka eluspoegijaid (mollid, gupid, mõõksabad, platid), sest pole just lihtne selgeks teha, miks gupiemme sööb ära oma gupipoja. Nendega kaasneb tavaliselt kiire ülerahvastus ja maimude uputus, eriti kui emased ja isased on ühes akvaariumis. Soovitav on sellisel juhul osta ainult isaseid, sest nii saab vältida maimukeste teket. NB! Ka poest ostetud ainult emaste kalade akvaariumis olevad kalad võivad kanda poegasid ning koju jõudes võid ikka saada üllatuse osaliseks. !Enne kalapoodi minekut tehke eeltöö ära ja uurige kalade kohta!

Ka sõnavara aitab akvaarium paremini õppida, sest lapsed jätavad asju meelde rohkem visuaalselt. Klaaskasti nähes arendavad lapsed oskust loomi ära tunda ja nii jäävad sõnad paremini meelde.

Vastutus

Kalade eest hoolitsemine mitte ei muuda lapsi ainult teadlikumaks vaid ka vastutustundlikumaks. Nii saavad lapsed aru neist ümbritsevatest asjadest ja seostest. Õpetage lapsele, mida kala vajab täisväärtuslikuks eluks. Miks on vaja vett vahetada ning kuidas seda teha? Mida kalad söövad, kui palju ja kui tihti? Nii õpib laps sotsiaalseid oskusi, mis on kasulikud nii inimeste kui loomadega kokkupuutel. Lapsele võib usaldada ka ülesandeid, mis peavad olema talle jõukohased, sest ainult nii suurendab see enesekindlust. Suuremaks saades saad anda aina suurema vastutusega ülesandeid kuni ta on ise suuteline akvaariumit hooldama.

Loomingulisus

Iga akvaarium näeb omamoodi välja. Neis on taimi, juurikaid, kujusid, kive ja peidukohti. Lastes lapsel ise akvaariumi kujundada areneb tema loovus ja kujutlusvõime. Kui mõni asi ei sobi akvaariumisse mingil põhjusel, siis öelge seda ja selgitage miks nii on. Kui laps tahab erksavärvilist põhjapinnast, siis see ei ole just parim valik. Püüdke lapsele selgitada, et vabas looduses ei ole erksavärvilist põhjapinnast ning see võib kaladele stressi tekitada ja selle tagajärjel haigeks jääda. Et mitte lapselt võtta ära valikuvõimalusi uurige koos, milline on antud kala looduslik elupaik. Sealt tuleb kohe välja, et neil ei ole neoonroosat põhja ja kärtssiniseid taimi. Väga ägeda akvaariumi saab luua ka juurikate, erinevate taimede, sammalde ja kujukestega.

 

Eelnevalt oli välja toodud ainult mõned punktid akvaariumi kasulikkusest lapsele. Kui arvate, et akvaariumi ostmine on liiga kulukas, siis mõelge sellele kui palju kulub raha ühes kuus koerale või kassile. Sinna juurde võib kohe lisada ka mõned ära näritud jalanõud või kriibitud mööbel. Kalade puhul sellist muret ei ole. Kalad ka ei tekita allergiat. Akvaariumiga alustades tuleb natuke rohkem raha välja käia ning edaspidi on kulud palju madalamad. Kui tunned ikka, et liiga kallis, siis alati saab osta kasutatud akvaariumi ja tehnika. Mõned head kohad kust neid leida on Eesti akvaristide Facebooki grupp ja Akvabörsi grupp. Esimesest saab otsida ka otsingu kaudu oma küsimustele vastused ja kui ei leia, siis grupiliikmed aitavad alati.

Enne akvaariumi soetamist võiks panna kokku plaani. Kõigist vajalikest toimingutest saab lugeda siit. Esimese akvaariumi puhul soovitan lugeda ka siit levinumatest akvaariumiga alustamise vigadest.

Kuldkalad ja teised kalad akvaariumis

Kuidas alustada akvaariumiga?

Kuldkalad ja teised kalad akvaariumis

Ainuüksi akvaariumi vaatamine alandab stressitaset, pulssi, vererõhku ja rahustab hingamist. Need on ainult mõned põhjused, miks igas kodus võiks olla akvaarium. Iga inimene saab leida endale talle sobiva suurusega akvaariumi ja talle meeldivad kalad, kuna on palju erinevaid liike, erineva kuju, värvi ja vajadustega. Kahjuks on loomapoodides tavaks müüa kalad inimestele, kelle akvaarium pole ilusti sisse seatud. Poes müüjad on müügile orienteeritud ning nad ei mõtle alati tagajärgedele. Neile on tähtis müük ja nad ei vaevugi kaugemale mõtlema, sest kui kalad ära surevad, küll nad siis tulevad ja ostavad uued. Järgnevalt räägime punktidest, kuidas alustada akvaariumiga.

1. Planeeri akvaariumit

See on üks tavalisemaid samme, mida inimesed ei tee, kuigi see on eduka akvaariumi käivituse oluliseks sammuks. Enne akvaariumi ja tehnika ostmist on vaja otsustada, milliseid kalu tahetakse soetada, sest igal kalal on omad vajadused. Kas sa tahad väikest akvaariumi ühe liigiga või suuremat ja mitmete erinevate kalaliikidega? Kalade järgi saab määrata akvaariumi suuruse, veetingimused, vajalikud seadmed ja sobilikud taimeliigid. Kui on teada, keda soovitakse akvaariumis pidada, siis võib osta akvaariumi ja vajaliku varustuse. Kui akvaarium on väike, siis võite kasutada paberit või vana tapeeti, mis on sama suur kui akvaariumi põhi, et kavandada dekoratsioone ja taimi, veendumaks ruumi piisavuses.

2. Valmistage akvaarium ette

Kui plaan valmis ja vajalikud seadmed ostetud, siis saab akvaariumi üles seada. Enne akvaariumi täitmist vee ja põhjapinnasega veendu, et akvaarium oleks puhas. Ka uhiuue pappkastist välja võetud akvaariumi võiks märja lapiga tolmust ja sodist puhtaks pühkida. Kindlasti ära kasuta seepi ja muid pesuvahendeid akvaariumi puhastamiseks, sest pesuvahendi jäägid jäävad ikka mingil määral, mis on kaladele halvad. Ka kõik akvaariumi juures kasutatavad asjad (lapid, ämbrid, nuustikud) peaksid olema uued ning neid tuleks ainult akvaariumi juures kasutada. Nii ei satu kemikaalid akvaariumisse.

Kui käivitad kasutatud akvaariumit, siis võib sellel olla katlakivi, mille võiks enne kasutamist eemaldada. Katlakivi eemaldamiseks võib kasutada äädikat, aga meeldivam viis on sidrunhappega puhastamine, sest see ei haise. Lisa sidrunhappe pulbrile natuke vett, nii et see oleks pasta moodi, piisavalt paks, et ei voolaks. Pane pasta katlakivile, lase seista ja tõmba pehme nuustikuga või lapiga ära. Pese akvaarium ka väljast puhtaks.

Peale akvaariumi puhastamist tuleb veenduda, et see ei lekiks. Selleks vala akvaariumisse umbes 5cm jagu vett. Oota tund ja tõmba sõrmega ääre silikoonidest üle.

Pane akvaarium õigesse kohta. Vaata, et klaaskast ei oleks aknale väga lähedal ja päike ei paistaks peale. Ka radiaatori juurde ei tasu akvaariumit panna, kuna tekitab temperatuurikõikumisi. Veendu, et alus oleks piisavalt tugev ja peaks vastu akvaariumi raskusele. Loe siit, mida peab arvestama akvaariumi aluse valimisel.  Põhjus, miks panna akvaarium paika enne veega täitmist on väga lihtne. Pärast on akvaariumit palju raskem liigutada. Veendu, et  akvaarium ja selle alus oleks loodis.

3. Lisa põhjapinnas ja vesi

Põhjapinnase kivid ja liiv tuleb enne akvaariumisse panemist puhtaks pesta. Loputa veega seni kuni vesi muutub selgeks. See on üks asju, mida unustatakse teha. Pesemata kivid on sageli väga tolmused ja akvaariumisse pannes muudab tolm vee häguseks ja läbipaistmatuks. Kui plaanid ka elustaimi akvaariumis kasvatada, siis pane ka taimedele alla toitepinnas vastavalt pakil olevale juhendile (tavaliselt 1-1,5cm). See käib kõige alla. Kui see on ka tehtud, siis lisa ettevaatlikult kruus akvaariumisse, nii et ei kriimustaks klaasi.

Kui põhjapinnas pandud, siis tuleb panna vesi akvaariumisse. Pinnase paigast liikumise vältimiseks võib vee valamisel kasutada taldrikut või kaussi. Aseta taldrik põhja ja vala vesi sinna peale.

4. Lisa vajalikud seadmed

Kui pinnas ja vesi on sees, siis on aeg lisada vajalikud seadmed, nagu soojapulk, termomeeter, filter, õhupump ja lamp.

Akvaariumil peab olema kindlasti filter, see kas paned sise- või välisfiltri on su enda otsustada. Sageli valitakse endale filter, mis jääb nõrgaks. Filtri valikul võiks lähtuda reeglist, mille põhjal peaks 8-10 korda tunnis akvaariumi vesi filtrist läbi käima. Kui akvaarium on näiteks 200l, siis filtri läbitöötamisvõime võiks olla vastavalt 1600 kuni 2000 l/h. Filtri läbilaskevõime võib esmapilgul tunduda suur, kuid antud numbrid karbi peal on mõõdetud nii, et filter on seest täiesti tühi, filtrimeediat ei ole filtris. Kui panna eelpool mainitud võimsusega filtrisse ka filtrimaterjal, mis lisab takistust veele, siis filtri läbitöötamisvõime on hulga väiksem. Filtrikarbil on ka soovituslik akvaariumi suurus, kuid paljud akvaristid on kinnitanud, et üldjuhul ei pea see paika ja tuleks lähtuda 8-10 korra reeglist. Kui kahtled filtris, siis võta pigem suurem kui väiksem, sest sa ei saa akvaariumi ülefiltreerida, aga saad alafiltreerida. Akvaariumid, mis on suuremad kui 120l, võiks kasutada välisfiltrit, sest nii jääb akvaariumisse rohkem ruumi ja on silmale ilusam.

Kui kavatsed akvaariumisse osta soojaveekalad, siis on ka vaja soojendit. Soojendil võiks olla ka kaitse peal, et kalad end sinna vastu ära ei kõrvetaks. Tavaliselt pole seda komplektis ja selle peab ise eraldi juurde ostma. Soojendaja valikul võiks arvestada 1W 1l kohta või natuke rohkem vatte (W) liitri kohta. See peaks tagama piisava soojenduse, ei ole liiga tugev ega nõrk. Suurte akvaariumite puhul nagu üle 200l võiks kasutada kahte soojendajat, sest see tagab ühtlasema veetemperatuuri erinevates akvaariumi otsades.

5. Istuta taimed ja pane dekoratsioonid paika

Kui vesi ja tehnika on sees, siis on aeg akvaariumisse istutada taimed ja paigutada dekoratsioonid (kännud, juurikad, põhjakoristajatele peidukohad jne).

Enne iga asja akvaariumisse asetamist, loputage see käesooja veega üle. Taimede puhul jälgige, et nende küljes ei oleks tigusid. Tavaliselt võib taimedega kaasa saada prügiteod, kellest hiljem on raske lahti saada.  Taimed istutage oma äranägemise järgi. Tavaliselt suuremad ja pikemad taimed tahapoole ja väiksema kasvuga taimed ette. Kui juurikad tunduvad igavad, siis nende külge võib liimida spetsiaalse liimiga (saadaval loomapoodides) või siduda tamiili või niidiga taim kännu külge. Sobivad taimed on erinevad samblad, anubiased ja ka cryptocoryned. Taime sobivuses veendu ise informatsiooni otsides internetist. Taimi istutades peab kindlasti ka jälgima taime vajadusi. Kui pole varem taimi kasutanud, siis võiks alustada easy taimedest ehk vähenõudvatest taimedest. Nad saavad hakkama tavalise lambiga ja ei vaja CO2 lisaks.

6. Tööta akvaarium sisse

Nüüdseks on akvaarium komplekteeritud, tundub, et võib kalu ostma minna, aga ei. Üks tähtsamaid asju, mida unustatakse teha on akvaariumi sissetöötamine. Seda punkti ei või jätta mitte mingil juhul vahele, sest muidu ootab sind ees laibameri ja suur peavalu. Paljud loomapoed soovitavad akvaariumi käivitada paar päeva enne kalade lisamist, kuid see on vale ja nii ei tohi teha, kui tahad, et kalad ellu jääks.

Akvaariumi sissetöötamine tähendab, et toimub korralik lämmastikuringe. Kalade väljaheidete, toidujääkide, vanade taimelehtede lagunemisel  tekib ammoniaak, see töödeldakse heade bakterite poolt esmalt ümber nitritiks ja seejärel nitraatideks. Alustavas akvaariumis ei ole piisavalt häid baktereid ja sellepärast ei suudeta töödelda kogu ammoniaaki  ümber. Ammoniaagi koguse suurenedes muutub see kiiresti kaladele ohtlikuks ja lausa surmavaks. Ehkki nitraat on vähem mürgine kui ammoniaak ja nitrit, siis nitraatide kõrge arv vees võib pidurdada kalade kasvu, häirida kalade paljunemist, nõrgendada nende immuunsussüsteemi ja tekitada stressi. Akvaariumi sissetöötamine  ei käi üleöö. See võib võtta aega 2 nädalat kuni 2 kuud. Nitrifitseerivate bakterite paljunemine on aeganõudev protsess, mis vajab stabiilset ammoniaagi allikat. Kui lisada korraga kõik kalad sisse, siis küll ammoniaagi kogus suureneb, kuid jõuab kiiresti kaladele ohtliku tasemeni.  Seepärast on tähtis enne kalade sisse laskmist akvaarium korralikult sisse töötada. Hea eestikeelse juhendi akvaariumi sissetöötamiseks  leiate siit akvarist.eu lehelt.

7. Lisa kalad

Kui akvaarium on ilusti sissetöötatud, siis alles nüüd võib kalad lisada. Poes kalu ostes võta endale aega ja jälgi natuke kalu. Kalad peaksid käituma normaalselt, sabad peaks olema korralikud mitte narmendama ega kokkusurutud, kala kehal ei tohiks olla täppe (mannatera haigus), ka pärakust ei tohiks peale kaka mingeid niidi taolisi asju välja paista (parasiidid). Keha peaks olema normaalse kujuga, vahel on poes müügil kõvera selgrooga kalu. Kui akvaariumis on mõni surnud kala, siis see on ohumärk. Kui olete sobivad kalad välja valinud ning poest välja astunud, siis transportimise ajal tuleb kalad hoida soojas. Enne, kui kalad uude elupaika lasta tuleb nad aklimatiseerida. Selleks võta kott koos kaladega, pane see akvaariumisse ulpima, lõika pealt kott lahti, aga ära kalu veel akvaariumisse lase. Oota umbes 15 minutit. Lisa natuke akvaariumis olevat vett, et nad harjuksid keskkonnamuutusega. Oota veel umbes 15 minutit. Nüüd peaksid olema kalad valmis akvaariumisse minema. Aklimatiseerimine on vajalik, et temperatuuri ühtlustada ja uute veetingimustega harjuda. Poest ostetud kalade puhul kilekotis olevat vett akvaariumisse kallata ei soovita.