Akvaarium on kalade kodu, kust nad ei saa ise põgeneda, kui elukeskkond ebameeldivaks muutub. Sageli ei pöörata akvaariumi vee kvaliteedile suurt tähelepanu. Arvatakse, et ainult veest kalale piisab. Kuid tegelikult on oluline ka vee puhtus ja kvaliteet.
See, et vesi näeb läbipaistev ja selge välja, ei tähenda, et vee parameetrid (NO2, NO3, NH3/NH4 pH jne) on korras. Me ei näe ju kui palju on ammoniaaki või nitrite akvaariumi vees ja sellepärast tulebki vett umbes kord nädalas testida. Akvaariumi käivitamise faasis tuleb seda muidugi rohkem teha. Järgnevalt on välja toodud põhjused miks ja milliseid parameetreid tuleb testida ja millist ohtu nad kaladele tekitavad. Antud kontekstis keskendume rohkem akvaariumitele, kus on põhiliselt kalad ja/või mõningad lihtsamad taimed.
Miks testida akvaariumi vett?
Esimene ja üks tähtsamaid põhjuseid, miks vett testida, on see et me ei näe oma silmaga kui mõne veeparameetri tase on läinud ohtlikult kõrgeks. Inimsilma jaoks on nii hea kui ka halva kvaliteediga vesi täpselt samasugune. Ainsad kes vahet tunnevad on kalad, sest nad elavad selles vees.
Oluline on omada veetestide komplekti, eelistatult tilgateste, sest näiteks nitritide (NO2) tase võib tõusta väga kiiresti ning sellel on kurvad tagajärjed. Vett järjepidevalt testides saad olla kindel, et veeparameetrid on ohutul tasemel ning kui ei ole, siis vajaduse korral saad kiirelt tegutseda. Nii saad ära hoida suuremad kahjud kaladele ja akvaariumile. Halb vee kvaliteet on sageli põhjus, miks kalad jäävad haigeks ja surevad. Kõike seda saad sa ise ära hoida!
Kui sul on ka mõned taimed, siis on vaja jällegi testida ega näiteks rauda, kaaliumit, nitraati NO3 või mõnda muud vajalikku pole liiga vähe. Seda saab vaadata ka taimede väliste tunnuste järgi, kas on vähe aineid, aga milleks üldse lasta taimel koledaks minna kui sa saad ise vett testida ja ennetada seda. Sageli on väliste tunnuste pealt ennustamine keeruline.
Milliseid veeparameetreid peaks testima ja millist testi eelistada?
Vajalikud testid, mis peaks igal akvaariumiomanikul olema, on pH, GH, KH, nitrit, nitraat, ammoniaak või ammoonium ja fosfaat. Täpsemalt GH-st ja KH-st räägime mõni järgmine kord. Meeles peab pidama, et JBL tilgatestidel toodud riba, mis näitab kui ohtlik mõne näitaja sisaldus on, kehtib ainult kaladega akvaariumi korral.
Veeteste ostes tuleks kindlasti eelistada tilgateste, sest need on täpsemad. Ribatestid jäägu varuvariandiks, need on küll soodsamad, kui alati mitte nii täpsed. Kui tilgatestide komplekti ei jõua korraga osta, siis saab alati neid ka ühekaupa soetada. Alustada tuleks ammoniaagi (NH3) või ammooniumi (NH4) ja nitrite (NO2) testist, sest need on kaladele ohtlikumad. Seejärel soetage aegamööda ülejäänud. Testide ostmisel jälgige säilivuskuupäeva, sest mõned testid kuupäeva lähenedes hakkavad valetama ja kui kuupäev on üle läinud, siis neid ei tasu enam üldse kasutada. Neil on säilivuskuupäev põhjusega.
pH
pH näitab kas vesi on neutraalne, happeline või aluseline. Igal kalaliigil on oma kindel pH vahemik, kus nad ennast kõige paremini tunnevad. Kalad ei talu järske pH muutusi. Ka korraga 0,3 võrra muutuv pH võib tekitada kalas šokki. Seega mistahes pH muutused peavad olema aeglased, et need ei tekitaks stressi ja šokki. Vale pH tase akvaariumis põhjustab kaladel stressi, mis lõppkokkuvõttes võib lõppeda surmaga. Seepärast on uute kalade toomisel aklimatiseerimine olulise tähtsusega, sest ilmselgelt ei ole kõik akvaariumid sama pH tasemega. pH võib klaaskastis muutuda aja jooksul. Seda mõjutavad vee karedus, vee aurustumine, lisatav vesi, kalade ja taimede jäätmed, ka päriskivid, mis loodusest toodud või poest ostetud jne.
Vale ph korral tekib kaladele stress ning nad haigestuvad kergemini, võib lõppeda ka surmaga. Mõned kalaliigid paljunevad vaid kindla ph juures.
pH < 7 vesi on happeline
pH = 7 vesi on neutraalne
pH > 7 vesi on aluseline
Ammoniaak NH3 / ammoonium NH4
Ammoonium (NH4) on protoneeritud ammoniaak (NH3). See, millisel kujul aine vees esineb oleneb vee pH-st. Nendest tuleks osta ainult üks, mõlemat ei ole vaja. Lõppkokkuvõttes jõuate ikka sama tulemuseni.
Ammoniaak tõuseb tavaliselt käivitustsükli ajal, kuid vahel ka sissetöötatud akvaariumites. Ammoniaagitase tõuseb kui vett ei vahetata regulaarselt, filtrit ei puhastata või filter on nõrk, akvaarium on ülerahvastatud, tahtmatult on tehtud akvaariumile restart (filter pestud puhtaks kraani all, kivid või põhjapinnas vahetatakse välja jne), lämmastikutsükkel ei ole ilusti käivitatud, kalu toidetakse liiga palju või ravikuuri tagajärjel on bakterikoloonia hävinenud või kahjustada saanud.
Testil peaks ammoniaagi tulemus olema 0. Kui akvaariumis on lämmastikutsükkel läbi töötatud siis ei tohiks vees ammoniaaki olla. Järgnev kehtib kaladega akvaariumi korral: Kui mingil põhjusel on vees palju ammoniaaki, siis tuleb kohe hakata tegutsema ja mõtlema mis valesti on/läks. Esimese asjana tee veevahetus umbes 50% ulatuses. Eesmärgiks on võtta akvaariumist ammoniaaki sisaldav vesi ära ja panna tagasi ammoniaaki mitte sisaldav vesi ära. Teiseks lisa baktereid akvaariumisse. Selleks head vahendid on Sera bio nitrivec ja EasyLife easystart. Kõige parem variant on muidugi kalad töötavasse akvaariumisse hoiule anda. Kui avastad vees ammoniaaki, siis esialgu tuleks veetesti teha igapäevaselt, kuni see on käinud tipus ära ja tulnud alla. Kui ammoniaak on saadud peale tegutsemist kontrolli alla siis võib veeteste juba harvemini teha. Kuid esialgu vähemalt kord nädalas kindluse mõttes ning sealt edasi kord kuus. Vee test teha ka kindlasti siis, kui kalad hakkavad imelikult käituma või keegi akvaariumis sureb. Iga ebatavaline muutus akvaariumis on ohumärk. Esialgu tuleks teha ammoniaagi testi tihedamini ning siis kord nädalas. Kui näidud on olnud püsivalt stabiilsed, siis võib ka kord kuus vett testida.
Ammoniaak põletab kalade lõpuseid, suuremas koguses kahjustab ka organeid ning lõpuks surevad. Nii nagu inimesed taluvald asju erinevaid on ka kaladel. Mõnel on suurem tolerantsus kui teisel. See kui kala suudab elada ammoniaaki sisaldavas vees ei tähenda, et tal oleks hea olla. Tegelikult tekib tal sellest stress, mis nõrgendab immuunsüsteemi ehk kalad on haigustele vastuvõtlikumad. Värv võib muutuda heledaks, kasv võib kinni jääda ja vahel isegi mõjutab järglaste saamist.
Nitritid NO2
Nitritide taseme tõus akvaariumis on märk mittetöötavast lämmastikutsükilst ehk akvaariumi bakterikoloonia ei ole piisavalt suur, et jääkaineid ümber töödelda. Nitritid NO2 on küll vähem mürgisem kui ammoniaak kuid siiski on see kaladele väga ohtlik. Nitritid tekivad kui ammoniaak töödeldakse heade bakterite poolt nitritideks. Kõrget nitrite taset põhjustavad ületoitmine, järsk jäätmete tekkimine (tuuakse liiga palju kalu korraga, akvaariumit ei puhastata, taimed hakkavad kõdunema), nitrifiltseerivate bakterite puudumine filtrist, nõrk filter, ülerahvastatud akvaarium. Tegelikult põhjused on täpselt samad, mis on ka ammoniaagi puhul. Kui ammoniaagitase tõuseb, siis tõuseb varsti ka nitrite tase. Ammoniaaki nitriteks muutmise eest vastutavad bakterid paljunevad kiiresti, sest nende toiduallikas on suurenenud ning seega vabastades rohkem nitriti kui akvaarium toime tuleb. Kõik see on ju omavahel seotud.
Kui sa tahad juba eos vältida ammoniaagi ja nitrite taseme tõusu, siis selle vastu aitab ainult korrapärane akvaariumi eest hoolitsemine. Tee veevahetusi, puhasta filter kui veevool on vähenenud, ära ülerahvasta akvaariumi, ära toida kalu liiga palju.
Ohtliku taseme korral tuleks toimida samamoodi nagu kõrge ammoniaagitaseme korral. Kõigepealt vaheta vett ning seejärel lisa baktereid. Kõige parem on muidugi kalad töötavasse akvaariumisse hoiule anda kuni saad lämmastikutsükli ilusti käima. Ka peale kalade lisamist peaks testima nitrite taset, eriti siis kui vahepeal on ammoniaak tõusnud. Tee algul igapäevaselt teste, kui asi on paremuse poole läinud siis üle päeva kuni 1 kord nädalas. Kui näidud on püsivalt jõudnud 0-i, siis võid ka teha kord kuus. Nagu ka ammoniaagi korral nii ka nitritide puhul tuleb kalade ebaloomuliku käitumise korral veetest teha, sest vee kvaliteet on sageli suuremate probleemide alguseks.
Kui nitrite tase vee on kõrge, siis see põhjustab kaladel nitritide mürgistust. Lõpused muutuvad punakamaks/pruunikamaks, kuid alati ei näe sa kalade lõpusekaane alla, mis seal toimub. Nitrite verre sattumise korral ei suuda veri hapnikku kanda. Mida rohkem nitrite kala verre jõuab, seda vähem hapnikku veri kannab ja edasi teavad kõik mis juhtub, sest me kõik vajame elamiseks hapniku.
Nitraadid NO3
Nitraadid on nitritide ümbertöötlemise tulemus bakterite poolt. Nitraadid on märksa ohutumad kui ammoniaak ja nitritid, kuid siiski suures koguses on ka nitraadid kaladele kahjulikud. Ühtlasi on nitraadid lämmastikutsükli viimane saadus. Kuna lämmastikutsüklis on kõik omavahel seotud: ammoniaagist tehakse bakterite poolt nitritid ja nitritidest nitraadid, siis endiselt on nitritide tekkepõhjus täpselt sama ja on saanud alguse ammoniaagi tekkimisest. Veevahetused ja korrapärane akvaariumi hooldamine aitab vähendada nitraatide taset vees.
Nitraatide tase vees peaks jääma 0 ja 40 mg/l. Kui NO3 on 0, siis see tähendab, et akvaariumis olevad taimed kasutavad kõik ära või siis veevahetustega on eemaldatud kõik nitraadid, kuid kas see on ikka vajalik? See võib olla ka üks kidura taimekasvu põhjustest. Ka 10-15 mg/l korral ei taha taimed alati ilusti kasvada vaid lihtsalt vegeteerivad. Hea taimekasvu saavutamiseks võiks olla nitraatide ehk NO3 tase akvaariumis umbes 30 mg/l (ppm). Samas nitraadid võivad olla sinu vetikaprobleemi põhjustaja, kui sul taimi ei ole või on vähe.
Nitraatide tase ei tohiks minna 40 mg/l kõrgemaks, sest kõrge tase põhjustab kaladel stressi. Stressist arenevad välja tavaliselt järgmised probleemid: suurenenud haigestumise risk, kasvu- ja järglasteprobleemid, kala värvi kahvatus ning lühem eluiga.
See kas nitraatide tase on liiga kõrge sinu akvaariumis sõltub sellest, milline akvaarium sul on. Kas merevee või magevee akvaarium? Millised kalaliigid, taimed ja teised veeloomad (teod, krevetid)?
Magevee akvaarium < 40 ppm (ingl k parts per million ehk osakest miljoni kohta on sama mis mg/l ingl k milligrams per liter ehk milligrammi liitri kohta)
Taimeakvaarium <30 ppm
Fosfaadid PO4
Fosfaate leidub igas akvaariumis, kuigi mõned akvaariumiomanikud ei tea seda. Kui akvaariumi ei hooldata õigesti, siis tõuseb fosfaatide tase pidevalt ning see aitab kaasa vetikate kasvule. Seega su enda huvides on vaja testida fosfaate. Fosfaadid küll ei kahjusta kalu otseselt, kuid kõrgenenud tasemest põhjustatud vetikate õitsemine võib akvaariumi elanikele lõpuks probleeme tekitada. Roheline vesi võib hapnikutaset akvaariumis kahandada, mis omakorda võib kalu kahjustada.
Vajalik fosfaatide tase sõltub tegelikult sinu akvaariumist. Taimed vajavad fosfaate kasvamiseks. Vajalik fosfaadikogus sõltub otseselt nitraatide kogusest. Nitraatide (NO3) ja fosfori (PO4) suhe peaks jääma taimedega akvaariumis 10:1 ja 20:1 vahele. Vetika vohamine akvaariumis sõltub otseselt antud suhtest. Kalaakvaariumis ideaalne fosfaatide tase võiks olla muidugi alla 0,05 ppm ehk 0,05mg/l, kuid siinkohal ei ole vaja kohe veevahetusi tegema hakata. 1.0 ppm ehk 1.0 mg/l juures tekib vetikatele soodne elukeskkond. 2-3 ppm juures peaks olema vetika vohamine.
Fosfaadid tekivad jäätmete lagunemisel akvaariumis. Fosfaatide allikad on söömata toit, taimede ja vetika lagunemine, väljaheited, surnud loomad akvaariumis, akvaariumisoolad ja mõnes piirkonnas võib vesi ka rohkem fosfaate sisaldada kui sa tahaksid. Näiteks Tallinna vee andmetel võib olla nende vees fosfaate kuni 0,02 mg</l, mis on päris väike kogus. Siinkohal paanitsemiseks ei ole põhjust ja mingisuguseid erimeetmeid ei pea kasutusele võtma. Hüpoteetiline näide: Kui ikka kraavivees on näiteks 1 ppm fosfaate ja tahad alandada taset, siis järelikult veevahetus ei anna soovitud tulemust.
Fosfaate saab kontrolli all hoida veevahetustega, akvaariumi puhastamisega ja fosfaatide absorbeerijaga, kuid see võiks olla viimane õlekõrs. Üle tuleks vaadata ka toitmine ning toidu kvaliteet, sest mõnedes toitudes kasutatakse fosfaate toidu säilitamiseks ning tehke enne poodi minnes kodutööd ning valige madalama fosfaadisisaldusega toit. Eemaldage akvaariumist üleliigsed toidu- ja taimejäägid, šifoonige põhjapinnast, puhastage filtrit kui veevool on vähenenud. Ilma asjata ei tasu filtrit näppida.
Fosfaatide testi peaks tegema kindlasti kui akvaariumis on vetikas või taimed ei kasva.