Miks ei tohi veekogudest taimi ja toitu akvaariumisse tuua?

Loodusest toodud taimed ja toit võivad sisaldada mitmeid tegelasi, kes pole kaladele head. Võib arvata, et veega loputamisest piisab, kuid nii see alati ei ole. Enamasti saadakse endale sellisel viisil kiililiste vastsed, ujurivastsed või hüdrad akvaariumisse, kes on kaladele ohtlikud. Võid ju mõelda, et ah mis need pisikesed putukad/olendid ikka saavad kaladele teha, aga tegelikkuses suudavad nad isegi kala tappa.

Edasi tuleb juttu kolmest kahjurist, kelle võid saada looduslikust veekogust.

1. Kiilivastsed

Kiililiste vastsed elavad vees ja on röövtoidulised. Nad ootavad saaki liikumatult veekogu põhjas või taimede vahel. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Lisaks eelnevale oskab kiilivastne tagakeha sisse vett tõmmata ning sobival hetkel selle välja paisata, et kiiresti toit kinni püüda. Nad hoiavad saaki kinni suistega ning suudavad läbi hammustada ka paksust soomusest.  Kiilivastne saab jagu isegi konnakullestest ja kalamaimudest. Kui vastne kasvab suuremaks, siis ta kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. Vees elavad nad kuni 3 aastat, lendava putukana elab kiil aga vaid mõne kuu.

2. Ujurid ja nende vastsed

Ujurid elavad märgaladel, tiikides ja järvedes. Nad võivad kasvada kuni 4 cm pikkuseks. Toituvad peamiselt putukatest, aga ründavad ka kalu. Ujurivastsed ja valmikud on samuti röövtoidulised, kelle toiduks on kullesed, teod, limused, kalamaimud ja teised veeloomad. Nad on pidevalt näljased ja seetõttu varitsetakse saaki kogu aeg. Teravate lõugadega kinni püütud saak imetakse verest tühjaks. Akvaariumis võib ujur teha puhta töö, sest süüakse ära kõik ettejuhtuvad elusolendid. Nad ei kohmetu ka endast mitu korda suurema saagi ees. Ujurit on nimetatud seetõttu ka „tiigihirmuks“.

3. Hüdrad

Hüdrad on kiili- ja ujurivastsetest palju väiksemad. Kasvavad kuni 2 cm pikkuseks. Hüdralased meenutavad harunenud otsaga niiti, mis vabalt tiigi- või järvevees hõljub. Välimus on petlik, sest ka nemad on tegelikult röövloomad, kes püüavad ja söövad väikseid veeloomi. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikeseid kalu, aga üldjuhul kujutavad ohtu ainult maimudele. Akvaariumi saab hüdrast puhtaks, kui tõsta veetemperatuuri 20-30 minutiks 38 kraadini.

One Response

Add a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *