Marmorvähk

Marmorvähk akvaariumis

Marmorvähi levimine Euroopas on saanud tõsiseks probleemiks. Saksamaal, Hollandis, Slovakkias ning Itaalias on avastatud mitmeid marmorvähi populatsioone looduslikes veekogudes. Ka Eestis on marmorvähk populaarne akvaariumiloom ja esineb oht, et akvaristid võivad seda liiki teadmatusest asustada looduslikesse veekogudesse. Nii on ka juhtunud.

Kui sul on marmorvähk, siis ära kindlasti lase teda looduslikku veekogusse.

Marmorvähke müüdi akvaariumikaubanduses juba mitu aastat enne seda, kui leiti tema asurkonnad looduses. Seetõttu on liik sattunud loodusesse tõenäoliselt just akvaariumidest.

Kauni mustri ja värvuse ning vähenõudlikkuse tõttu on marmorvähist saanud menukas lemmikloom kogu maailmas. Partenogeneetiline paljunemine loob aga akvaariumis üleasustuse, mis sunnib akvariste leidma järglastele uusi kodusid. Sageli antakse neid ära täiesti tasuta. Just mittesugulise paljunemisviisi ja suure viljakuse tõttu suudab üks isend loodusesse sattudes luua terve uue asurkonna ja seada ohtu teised Euroopa vähiliigid. Marmorvähid pakuvad neile toidu- ja keskkonnakonkurentsi ning levitavad vähikatku, mis on Euroopa vähiliikidele suurim oht.

Kes see marmorvähk üldse on?

Marmorvähk on liigi P. fallax partenogeneetiline, s.t mittesuguliselt paljunev vorm, mille tõttu soovitatakse marmorvähi ladinakeelse nimetusena kasutada Procambarus fallax f. Virginalis. Marmorvähk (ingl marbled crayfish) on oma nime saanud marmorja mustri järgi. Antud liik,  tänaseks kogu Euroopas keelatud, avastati Saksamaal 90-nendatel.

Tehiskeskkonnas on marmorvähk vähenõudlik. Sobiv temperatuur on 18–25 kraadi, kuid ta elab edukalt ka alla 8-kraadises või üle 30-kraadises vees. On teada juhtumeid, kus marmorvähid on jäänud ellu talvel läbikülmunud veekogudes. Eesti Maaülikooli magistritöö raames tehtud katsete käigus selgus, et marmorvähk talub halvasti järske temperatuurimuutusi, kuid on võimeline madalal temperatuuril ellu jääma. Kui veetemperatuur langeb alla 1 kraadi, siis vähkide surevus tõuseb. Veetemperatuuri vahemikus 1–4 kraadi, suudab marmorvähk ka pikemaid perioode üle elada. Veetemperatuuril 10+ kraadi suudab vähk edukalt kestuda ning alustab toitumist. 16 kraadi juures hakkab marmorvähk paljunema. Seega on marmorvähk võimeline Eesti suvetingimustes looduslikes veekogudes paljunema ja tõenäoliselt mitu korda suve jooksul, kuna reproduktiivtsükkel on lühike.

Nagu teisedki vähiliigid vajavad marmorvähid varjepaiku. Nad tegutsevad peamiselt öösiti ja on loomult agressiivsed. Nad ründavad teisi toidu ja varjepaikade pärast. Akvaariumis olevad marmorvähid lõhuvad kunsttaimi, rääkimata päris taimedest, tapavad kalu, tigusid ja kõiki muid ettejuhtuvaid veeloomi, kes söögiks kõlbavad. Alati ei pruugi nad isegi kala ära süüa, vaid lõikavad näiteks saba otsast ning jätavad nad piinlema. On ka olnud olukordi, kus kalad ja marmorvähid saavad ilusti koos elatud, kuid ei soovita kellelegi endale võtta marmorvähki. Nad on nagu hunnik häda ja õnnetust, kes ei sure ka erinevate mürkidega, nagu vasega või mõne muu tigude ja selliste veeloomadele kahjulike vahenditega. Marmorvähid on kõigesööjad ning võivad süüa isegi oma liigikaaslasi.

Marmorvähk paljuneb mittesuguliselt ehk partenogeneetiliselt. Antud liigi kõik vähid on emased, isaseid ei ole leitud. Järglased on oma ema koopiad. Selline paljunemisviis tehti kindlaks 2003. aastal ning esialgu oli ta kümnejalaliste seltsi ligi 10 000 liigi seas teadaolevalt ainus, kes nii paljuneb. Nüüdseks on siiski selgunud veel kaks Põhja-Ameerikast pärit invasiivset vähki, kes võivad aegajalt sigida partenogeneetiliselt: ogapõskne vähk (Orconectes limosus) ja punane soovähk (Procambarus clarkii) – mõlemad liigid on samuti Eestis keelatud võõrliigid.

Marmorvähk muutub suguküpseks 5-6kuuselt, siis kui nad on umbes 4 cm suurused. Marmorvähk annab järglasi teadaolevalt kuni 7 korda. Soodsates oludes võivad nad sigida kogu aasta vältel. Sõltuvalt veetemperatuurist kulub marja valmimiseks 17-28 päeva. Korraga suudab marmorvähk kanda 50-500 marjatera. Andmete kohaselt elavad kuni 4 aasta vanuseks, mille jooksuv kestutakse 25 korda. Täiskasvanud isend on tavaliselt kuni 10cm pikkune ja kaalub kuni 25g. Sõltuvalt keskkonnast (temperatuur, söök jne) võib värvus varieeruda tumepruunist sinise ja roheliseni.

 

Kui hoolid vähegi loodusest, siis ära lase mitte mingil juhul marmorvähki veekogusse, sest see toob kaasa kohalike liikide hävimise!

Add a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *