Kalad ja akvaariumivee temperatuur suvel

Eestimaa suvi on meid üllatanud kõrgema temperatuuriga kui tavaliselt. Suvel ujuma minnes vahel ikka vaatame enne kui soe nüüd veekogu vesi on, et kas tasub sinna ujuma minna või mitte. Ka akvaariumiomanik peaks eriti hoolsalt jälgima veetemperatuuri akvaariumis, sest ei taha ju kaladest suppi teha või laibamerd näha. Suvi on üks väljakutsuvamaid aegu akvaristide jaoks, sest just suvel kerkib veetemperatuur kõrgustesse, mis võib kahjustada akvaariumi ökosüsteemi.

Number 1 asi, mis kindlasti suvel peab akvaariumis olema, on termomeeter, et saaksid jälgida veetemperatuuri. Mõnel päeval võid saada üllatuse osaliseks, kui avastad, et päevaga on veetemperatuur tõusnud mitmeid kraade. Mõne kala või taimeliigi jaoks võib olla see juba liig. Igal kala- ja taimeliigil on oma kindel  temperatuurivahemik, mille juures on neil kõige parem elada. On oluline säilitada neile mõeldud veetemperatuur, et nad oleksid terved.

Mida tuleks teha kuumaga?

Esimese asjana tuleks suurendada vee liikuvust. Mida kõrgem on veetemperatuur, seda vähem hapnikku lahustub vees. Ka kalade ainevahetus kiireneb ning nad muutuvad aktiivsemaks, mis suurendab hapnikuvajadust. Liikuv vesi kogub rohkem hapniku ja aurustub, mis jahutab omakorda vett. Hapnikutaseme langus akvaariumis mõjutab ka aeroobseid baktereid lämmastikutsüklis, muutes bioloogilise filtratsiooni vähemefektiivseks, mis põhjustab ammoniaagitaseme tõusu. Aurustunud vee asemel võib tagasi kallata ainult paar kraadi jahedama vee, sest vastasel juhul võib tekkida liiga suur temperatuuri muutus ning see on kaladele kahjulik.

Lisaks õhutatuse suurenemisele tasuks teha ka tihedamaid veevahetusi. Veevahetusel tagasi lisatav vesi võib olla paar kraadi jahedam kui akvaariumis olev vesi. See aitab kalu varustada hapnikuga ja alandada veetemperatuuri.

Kuidas veel jahutada akvaariumi?

  1. Lihtsaim viis akvaariumi jahutada on kaas pealt tõsta ja panna ventilaator otse üle veepinna peale puhuma. Kalade väljahüppamise vastu aitab raabitsvõrk, mis asetatakse akvaariumi peale ning see suudab isegi kasse kanda.
  2. Välisfiltrist väljuva veevooliku jahutamine jääga täidetud anumas. Väljuv voolik tuleks keerata kahekorra  ja alles siis panna jääanumasse. Kindlasti ei tohiks jahutada filtrisse sisenevat voolikut, sest nii saab kahjustada filtris olev bakterikoloonia.
  3. Valgusrohkel ajal tuleb jälgida, et otsene päike ei paistaks akvaariumi peale, sest see tõstab temperatuuri ja soodustab vetikate kasvu.
  4. Ära pane akvaariumilampi põlema. Lambid teatavasti kiirgavad soojust. Erandiks on LED lambid.
  5. Vee külmutamine plastpudelites ja asetada ükshaaval akvaariumisse. Antud meetodi puhul tuleb veenduda, et pudelid on piisavalt väikesed, et ei tekitataks suuri temperatuuri muutuseid.  Tegu on riskantse meetodiga, sest vesi võib jahtuda kas liiga kiiresti või liiga palju. Väga suured temperatuuri muutused on kaladele kahjulikumad kui püsivad kõrged temperatuurid. Temperatuuri kõikumised on veeloomadele stressi tekitavad.

Iga jahutamise meetodi puhul tuleb meeles pidada, et vett tuleb jahutada võimalikult aeglaselt, et kalad jõuaksid sellega kohaneda ning neil ei tekiks šokki. Üldiselt peetakse turvaliseks vee jahutamist 1 kraad paari tunni jooksu.

Kuidas temperatuuri tõusu ennetada?

On mitmeid lihtsaid viise, millega akvarist saab veetemperatuuri tõusu ennetada.

  • Hoia akvaarium päikese eest kaitstud kohas.
  • Hoia toatemperatuuri madalamana konditsioneeriga.
  • Taga akvaariumis piisav õhu- ja veeringlus kogu aeg.
  • Vaata, et veesoojendi oleks korras. Jälgi, et õige temperatuuri juures soojendi lülitaks ennast välja mitte ei soojendaks vett edasi. Suvel on soovitatav soojendaja täiesti välja lülitada (seinast välja võtta).

Inimestel on vähemalt võimalus ennast kuskile jahutama minna. Veeloomad akvaariumis sõltuvad omanikust. Seega jälgi veetemperatuuri ja tee ennetavaid samme. Lihtsam on ennetada kui tagajärgedega võidelda.

Add a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *