Lämmastikutsükkel

by with No Comment Muu

Lämmastikutsükkel on üks väga tähtis protsess akvaariumis, mis sageli jäetakse kahe silma vahele. Võetakse klaaskast, pannakse sinna vesi ja kalad sisse ning arvatakse, et nii akvaariumi käivitamine käibki. Pole vaja ju mingit võlukunsti. Kuid kas kõik on ikka nii lihtne? Ega ikka ei ole küll. Akvaariumi sissetöötamine tähendab lämmastikutsükli läbimist.

Lämmastikutsükliga kaasnevad protsessid viivad lämmastiku ühest vormist teise. Suur osa kalade pidamisest taandub lämmastikutsükli tasakaalus hoidmisele. Kui ei ole tasakaalu, siis tekivad akvaariumis kiiresti probleemid. Äkiline ammoniaagi, nitriti või nitraadi tõus võib tekitada teile suurt peavalu. Kui bakterikolooniad on akvaariumis kahjustunud, siis NH3 ja NO2 tase tõuseb kiiresti, mis võib omakorda kalad tappa. Samas kui akvaarium on ülerahvastatud, siis pole kasulikke baktereid piisavalt, mis suudaks jääkaineid ümber töödelda ja jällegi pole see kaladele hea. Seega terve akvaariumi huvides on oluline jälgida, et lämmastikuringe oleks tasakaalus ja toimiks ilusti.

Lämmastikutsükli korras püsimist saab jälgida veetestidega. Selleks tuleks eelistatult soetada tilgatestide näol ammoniaagi (NH3) või ammooniumi (NH4), nitriti (NO2) ja nitraadi (NO3) testid.

Kuidas toimub lämmastikuringe akvaariumis?

Antud kontekstis käsitletakse lihtsustatud lämmastikuringet.

 

1. Kui toidate oma kalu, siis osa toitu võib jääda söömata, mis omakorda muutub jäätmeteks akvaariumis.

2. Kala sööb toitu ning kakab ehk tekib veel jäätmeid juurde.

3. Akvaariumis olevad jäägid (söömata toit, kaka, taimejäänused ja muu) kogunevad.

4. Kogunenud jäätmed hakkavad lagunema ning selle tagajärjel tekib ammoniaak (NH3) või ammoonium (NH4). Ammoonium on ammoniaagi ioniseeritud vorm, mis oleneb vee pH-st.

5. Bakterid muudavad ammoniaagi nitritiks.

6. Seejärel muudavad järgmised bakterid nitriti nitraadiks.

7. Kui akvaariumis on taimi, siis kasutavad nad osa nitraate kasvamiseks, eemaldades väikese koguse  veest. Taimede surnud lehed lagunevad ning muutuvad jäätmeteks.

8. Taimedest kasutamata nitraadid jäävad akvaariumisse. Neid saab eemaldada veevahetusega.

Ei ole ju tegelikult raske mõista lämmastikutsüklit. Selleks, et kalad oleksid rõõmsad ja terved on ilmtingimata vajalik aru saada antud protsessist akvaariumis. Punktid 4, 5 ja 6 on kõige tähtsamad ja oma silmaga me neid ei näe. Esimene samm lämmastikuringes ei ole ammoniaak, kuigi lihtsustatult peetakse ammoniaaki lämmastikutsükli alguseks.

Ammoniaak tekib akvaariumis jäätmete lagunemisel. Ammoniaagitase tõuseb kiiresti ohtlikule tasemele järgmistel põhjustel: kui vett ei vahetata regulaarselt, filtrit ei puhastata või filter on nõrk, akvaarium on ülerahvastatud, tahtmatult on tehtud akvaariumile restart (filter pestud puhtaks kraani all, kivid või põhjapinnas vahetatakse välja), lämmastikutsükkel ei ole ilusti käivitatud, kalu toidetakse liiga palju või ravikuuri tagajärjel on bakterikoloonia hävinenud või kahjustada saanud. Kui jäätmed on orgaanilised, siis hakkab see lagunema, mis on potentsiaalne ammoniaagi allikas akvaariumis.

Nagu juba öeldud, siis ammoniaagist (NH3) teevad kasulikud bakterid nitriti (NO2). Kui bakterikoloonia on välja kujunenud, saab see kasulik bakter ammoniaaki süüa nii kiiresti kui seda toodetakse lagunevatest jäätmetest. Sel juhul peaks ammoniaagi tase olema 0. Nii nagu ammoniaak on ka nitritid kaladele mürgised.

Nitritidest (NO2) tekivad nitraadid (NO3), kui järgmine kasulik bakter sööb nitrite. Kui antud bakterikoloonia on välja kujunenud, siis bakterid saavad nitrite süüa nii kiiresti kui need tekivad. Sellisel juhul peaks olema nitritide tase 0. Kui akvaariumis tõuseb nitrite ja ammoniaagi tase, siis see on selge märk mittetöötavast lämmastikutsüklist. Nitraadid on kaladele palju vähem kahjulikud, kui nende kogus ei välju kontrolli alt. Taimed aitavad küll nitraate veest eemaldada, kuid see on väike kogus ning sageli ei piisa sellest. Üleliigsete nitraatide eemaldamiseks veest tuleb teha veevahetus. Nitraate peetakse lämmastikutsükli lõpuks, sest nad jätkavad akvaariumis kogunemist kuni tehakse veevahetus.

 

Miks kalad surevad?

by with No Comment KaladMuu

Tunned vahel, et nagu mõni kala oleks akvaariumist kadunud, aga kokku ei suuda ka neid lugeda, sest nad ujuvad liiga kiiresti. Varsti märkad märgatavat kadu, aga ikka laipa ei näe. Vahel tõmbab filter kalalaiba kiiresti endasse, samas võivad akvaariumikaaslased ta nahka pista või siis vedeleb taimede all või pimedas nurgas kuhu inimsilm naljalt ei ulatu.

Põhjused, miks kalad surevad

1. Stress on kalade number üks tapja ja on sageli aluseks haiguste tekkele.

2. Akvaariumi vähene ettevalmistus. Puuduv või poolik akvaariumi sissetöötamine. Puuduv korralik lämmastikuringe. Alles käivitatud akvaariumites on tavaline, et kalad surevad, sest akvaarium ei ole sisse töötatud. Väga halbades oludes võib see juhtuda juba ühe ööga, kuid tavaliselt see võtab aega mõne päeva või isegi nädala. Kalad ei ole ju tegelikult ainsad elusorganismid akvaariumis. Sissetöötatud akvaariumis on põhjapinnases ja filtris bakterikolooniad, kes aitavad lagundada klaaskastis tekkivaid jääke. Neil on justkui sümbiootiline suhe. Ilma kaladeta ei teki akvaariumis jääkaineid, mis on headele bakteritele toiduks. Samas ilma bakterikolooniata muutub vesi kiiresti kaladele ebasobivaks ja isegi surmavaks.

3. Ebasobiv akvaariumi suurus ehk tavaliselt liiga väike akvaarium.

4️. Valed akvaariumikaaslased ehk kokku on pandud sobimatud liigid. Näiteks pandud kokku isane betta ja gupid. Ilmselgelt antud kombinatsiooni puhul sureb üks või teine.

5️. Halb vee kvaliteet. Ammoniaagi, nitritide ja nitraatide liiga kõrge tase. Testi vett regulaarselt.

6️. Ületoitmine. Antakse kaladele liiga palju süüa. See et kalad näevad näljased ja ujuvad söögilaua juures ei tähenda, et nad vajavad veel süüa. Dieedipäev ja värske toidu andmine ei tee kaladele paha. Ka liiga ühekülgne kuivtoit ei ole kaladele hea.

7️. Vähene akvaariumi hooldus. Veevahetuste tegemata jätmine. 1 kord kuu jooksul on ilmselgelt tavalise akvaariumi jaoks liiga vähe. Veevahetusel puhasta põhi sifooniga. Korja akvaariumist välja lagunevad lehed. Eemalda vetikas mehaaniliselt. Puhasta filtrit, kui veevool väheneb.

8️. Haigused. Bakteriaalsed, seen- ja parasiithaigused. Kalad jäävad tavaliselt haigeks stressi, halva veekvaliteedi ja vähese hoolduse tõttu, sest immuunsüsteem nõrgeneb. Kohe kui näed kala käitumises või välimuses muutust tegutse, sest pärast võib olla juba hilja.

9️. Valed liigutused. Ära jäta lampi liiga kauaks põlema. Veendu, et filter töötab (on vooluvõrgus) ja temperatuur oleks sobiv. Need kõlavad elementaarselt, kuid vahel filtrit või akvaariumi puhastades lihtsalt unustame tehnika vooluvõrku tagasi ühendada või lähme kogemata vastu temperatuuri reguleerivale nupule.

10. Põhjused, mida ei saa kontrollida. Kalade väärareng. Kõrge vanus. Kui kala on sul olnud paar kuud ja ta ikka sussid püsti viskab, siis asi peitub eelpool nimetatud punktides.

Kui laps tahab akvaariumi

by with No Comment KaladMuu

Pea iga laps mingis vanuses tahab endale kalu. Kui soov on püsiv, siis võiks kaaluda akvaariumi soetamist, kuid enne tuleks veenduda, et see ei oleks ajendatud lihtsalt mingist tujust.

Akvaariumi omamine aitab parandada lapse kognitiivset arengut, ergutab laste kujutlusvõimet ja parandab sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi. Mõned uuringud on näidanud, et akvaariumikalade eest hoolitsemine võib lastele kasulikku mõju avaldada. Akvaariumit saab kasutada ka hariduslikul eesmärgil ning luua mälestusi akvaariumit vaadates. Järgnevalt on välja toodud, miks on akvaarium lapsele hea.

Emotsionaalne mõju

Teatavasti ainuüksi akvaariumi vaatamine alandab stressitaset ja ärevust. Kalad on ka head sõbrad, sest nad kuulavad ega ütle midagi vastu. Mõned lapsed võivad probleemidest või vahejuhtumitest rääkida kaladele, sest nad ei hakka kohe karjuma või kohut mõistma. Kalade eest hoolitsemine ja nendega toimetamine aitab negatiivsete emotsioonidega, nagu pettumuse ja vihaga, paremini toime tulla. Akvaarium on hea kogu perele mitte ainult lastele.

Hariduslik mõju

Akvaariumi eest hoolitsemine nõuab teadmisi. Kalade eest hoolitsedes saavad lapsed märkamatult õppida keemiat, bioloogiat ja ökoloogiat. Õppimine ei pea ju alati igav olema. Kõike saab ka lihtsalt seletada ja keerulisemad asjad hilisemaks jätta. Akvaariumi abil saate lapsele õpetada ka näiteks kalade anatoomia või toiduahela kohta nii mõndagi. Akvaarium on nagu pisike ökosüsteem sinu kodus, mille eest hoolitsemine vajab teadmisi. Näiteks mis juhtub siis kui kala kakab?

Eelkooliealisele või algklassis õppivale lapsele võib seletada näiteks, et kalad teevad oma häda sinna samma vette, kus nad elavad ja kui jäätmeid on liiga palju, siis teevad need kaladele kahju. Nendest jäätmetest vabanemiseks on spetsiaalsed bakterid, aga bakteritel läheb aega, et vajalik töö tehtud saaks. Põhikooli vanemad astmed peaksid juba aru saama lämmastikuringest, mis toimub akvaariumis. Kahjuks paljud akvaariumiomanikud pole sellest väga tähtsast protsessist teadlikud ja selle tulemusena tavaliselt kalad surevad.

Kui on käes aeg kalu valida, siis tuleks vältida suuri ja agressiivseid kalu, keda on raske hooldada. Vältida võiks ka eluspoegijaid (mollid, gupid, mõõksabad, platid), sest pole just lihtne selgeks teha, miks gupiemme sööb ära oma gupipoja. Nendega kaasneb tavaliselt kiire ülerahvastus ja maimude uputus, eriti kui emased ja isased on ühes akvaariumis. Soovitav on sellisel juhul osta ainult isaseid, sest nii saab vältida maimukeste teket. NB! Ka poest ostetud ainult emaste kalade akvaariumis olevad kalad võivad kanda poegasid ning koju jõudes võid ikka saada üllatuse osaliseks. !Enne kalapoodi minekut tehke eeltöö ära ja uurige kalade kohta!

Ka sõnavara aitab akvaarium paremini õppida, sest lapsed jätavad asju meelde rohkem visuaalselt. Klaaskasti nähes arendavad lapsed oskust loomi ära tunda ja nii jäävad sõnad paremini meelde.

Vastutus

Kalade eest hoolitsemine mitte ei muuda lapsi ainult teadlikumaks vaid ka vastutustundlikumaks. Nii saavad lapsed aru neist ümbritsevatest asjadest ja seostest. Õpetage lapsele, mida kala vajab täisväärtuslikuks eluks. Miks on vaja vett vahetada ning kuidas seda teha? Mida kalad söövad, kui palju ja kui tihti? Nii õpib laps sotsiaalseid oskusi, mis on kasulikud nii inimeste kui loomadega kokkupuutel. Lapsele võib usaldada ka ülesandeid, mis peavad olema talle jõukohased, sest ainult nii suurendab see enesekindlust. Suuremaks saades saad anda aina suurema vastutusega ülesandeid kuni ta on ise suuteline akvaariumit hooldama.

Loomingulisus

Iga akvaarium näeb omamoodi välja. Neis on taimi, juurikaid, kujusid, kive ja peidukohti. Lastes lapsel ise akvaariumi kujundada areneb tema loovus ja kujutlusvõime. Kui mõni asi ei sobi akvaariumisse mingil põhjusel, siis öelge seda ja selgitage miks nii on. Kui laps tahab erksavärvilist põhjapinnast, siis see ei ole just parim valik. Püüdke lapsele selgitada, et vabas looduses ei ole erksavärvilist põhjapinnast ning see võib kaladele stressi tekitada ja selle tagajärjel haigeks jääda. Et mitte lapselt võtta ära valikuvõimalusi uurige koos, milline on antud kala looduslik elupaik. Sealt tuleb kohe välja, et neil ei ole neoonroosat põhja ja kärtssiniseid taimi. Väga ägeda akvaariumi saab luua ka juurikate, erinevate taimede, sammalde ja kujukestega.

 

Eelnevalt oli välja toodud ainult mõned punktid akvaariumi kasulikkusest lapsele. Kui arvate, et akvaariumi ostmine on liiga kulukas, siis mõelge sellele kui palju kulub raha ühes kuus koerale või kassile. Sinna juurde võib kohe lisada ka mõned ära näritud jalanõud või kriibitud mööbel. Kalade puhul sellist muret ei ole. Kalad ka ei tekita allergiat. Akvaariumiga alustades tuleb natuke rohkem raha välja käia ning edaspidi on kulud palju madalamad. Kui tunned ikka, et liiga kallis, siis alati saab osta kasutatud akvaariumi ja tehnika. Mõned head kohad kust neid leida on Eesti akvaristide Facebooki grupp ja Akvabörsi grupp. Esimesest saab otsida ka otsingu kaudu oma küsimustele vastused ja kui ei leia, siis grupiliikmed aitavad alati.

Enne akvaariumi soetamist võiks panna kokku plaani. Kõigist vajalikest toimingutest saab lugeda siit. Esimese akvaariumi puhul soovitan lugeda ka siit levinumatest akvaariumiga alustamise vigadest.

Mida peab arvestama akvaariumi aluse valimisel?

by with No Comment Muu
 

Väga tähtis kuid alahinnatud teema on akvaariumi aluse valimine. Akvaariumid on üllatavalt rasked, kui nad on vee ja vajaliku varustusega täidetud. Seega enne uue või kasutatud akvaariumi täitmist veendu, et valitud kapp, alus ja isegi põrand peavad raskusele vastu.

Võib ju arvata, et  see nõukaaegne kapp peab 200-liitrisele akvaariumile ilusti vastu, sest ju tugevduseks sai mingi puitplaat pandud akvaariumi alla, kuid võta näpust. Juba mõne kuu möödudes võid avastada, et kapi uksed nagu oleks natuke ära vajunud, aga täpselt ei mäleta ka, äkki enne oligi nii, vana kapp ju. Pool aastat hiljem vaatad, et kapiuksed ei taha hästi enam lahti käia ning sealt veel natuke edasi välisfiltrit puhastades avastad, et tagasein on kuidagi väga kaardus/kummis. Mõõtmisel selgub, et keskelt on kapi alusplaat vajunud üle 1 cm. Kaua see plaat sellise raskuse all veel vastu peab? Häirekellad hakkavad ju vaikselt peas tööle. Kaua kapp veel vastu peab? Kuidas tugevdada? Kas osta uus? Kuhu ma kalad panen? Või müüa akva maha? Mida teha? Kas ma julgen toas kõndida? Kas ma saan veel öösel magada jne. Ega siin pole muud teha kui kiiresti tegutseda, sest kunagi ei või teada, millal kavatseb kapp raskusele alla vanduda.

Sageli tahetakse akvaariumi soetades aluskapiga lihtsalt ja odavalt läbi saada, sest akvaarium ja korralik varustus maksavad üpris palju. Akvaariumi aluskapi või aluse valimisel tuleb tähelepanu pöörata mitmetele asjaoludele, mille peale esialgu ei mõtle. Kui poest osta ei jõua või ei taha, siis saab selle ka ise valmistada või olemasolevaid aluseid/kappe kasutada.

Mõelda ei tule ainult akvaariumi suurusele vaid ka veega täidetud akvaariumi raskusele. Suurim viga mida sageli tehakse on töötava akvaariumi raskuse alahindamine.  Akvaariumi kaal sõltub, millisest materjalist on akvaarium tehtud. Klaasist akvaariumid on palju raskemad kui näiteks akrüülist tehtud akvaariumid. Väga väikeste akvaariumide puhul ei mängi klaasi raskus nii palju rolli kui seda näiteks 200l akvaariumi puhul. Tuleb meeles pidada, et ainult akvaariumi klaas/materjal ei kaalu, vaid vesi, kruus, kalad ja ka dekoratsioonid annavad kaalu juurde. Kõik, mis on akvaariumis kaalub ju midagi.

Esmapilgul ei mõtlegi sellele, et 1 liiter vett kaalub peaaegu täpselt 1kg. Seega kui sul on akvaariumis 100l, 150l või 450l, siis see kaalub vastavalt 100kg, 150kg või 450kg. Lisaks veele kaalub ka põhjapinnas ning mida suurema põhjapindalaga akvaarium, seda rohkem vajad ja kaalub pinnas. Olgem nüüd ausad, kivid on ju ikka päris rasked. Ilmselgelt ei sobi tavaline saepuru Ikea või Jyski riiul korralikuks akvaariumi aluseks. Kasutada võiks täispuitu või metalli, sest need peavad raskusele paremini vastu.

On olemas mitmeid kalkulaatoreid, mis aitavad mõõtmete järgi arvutada akvaariumi tühja kaalu ehk ainult klaaskasti kaalu, mageveega täidetud kaalu ja soolaseveega täidetud akvaariumi kaalu ehk vee ja klaaskasti kaalu koos.  Akvaariumi kaalu saab arvutada kuju, mõõtmete ja materjali järgi  järgnevatelt linkidelt inchcalculator.com ja aqua4fish.com (ei saa kuju valida). Ükski kalkulaator pole täiesti täpne, sest iga leht kasutab erinevat klaasi tihedust, mis määrab raskuse. Antud kalkulaatoritega saab siiski umbkaudse kaalu välja arvutada, mis on parem kui seda üldse mitte teha. Alati võib akvaariumi ise ära kaaluda, et veenduda andmete õigsuses, aga alternatiivina sobivad ka eelpool mainitud kalkulaatorid.

Raskus pole ainus mure akvaariumi aluse valimisel. Erinevast materjalist tehtud akvaariumid vajavad ka erinevat tuge, mida tuleks aluse valimisel arvestada. Akrüülakvaarium on küll kergem, kuid see-eest elastsem ning vajab toestust kogupõhja ulatuses. Kuna Eestis levivad peamiselt klaasakvaariumid, siis keskendume rohkem sellele. Klaas on raske, kuid jäik. See ei tähenda, et klaasakvaarium ei vajaks korralikku toestust, vajab küll ja seda pigem välisservade juurest. Suure akvaariumi puhul tuleks ikkagi keskelt ka toestada, sest muidu võib keskmine osa painduda raskuse alla ja üks päev käib krõks ja põrand on üle ujutatud.

Tähelepanu peaks pöörama ka sellele, et alus peab olema tugev ja loodis. Kui alus pole loodis ja akvaarium on tasakaalust väljas. Selle tagajärjel langeb akvaariumi ühele või mitmele küljele suurem surve ning aja pikku võib hakata akvaarium lekkima sealt küljelt, sest surve küljele on suurem. Veenduge, et akvaarium ja alus on loodis ning klaasosa ei ületaks aluse äärt.

Lisaks raskusele ja toestusele tuleb mõelda ka juurdepääsetavuse peale. Akvaariumi juures peab olema ruumi juhtmetele, filtrile ja muu vajaliku jaoks. Kui kasutada välisfiltrit või mõnda muud välist akvaariumivarustust, peab ka selle jaoks ruumi olema akvaariumi lähedal. Akvaariumikappidel on tavaliselt sisse ehitatud koht, kuhu saad panna välisfiltri ja muud akvaariumitarvikud.

Akvaariumi aluskapp on mööbliese, mis on piisavalt suur ja tugev akvaariumi jaoks ja mahutab ära akvaariumi hooldamiseks vajalikud seadmed ja tarvikud. Aluseks kasutatav suurus, kuju ja materjal sõltuvad klaaskasti suurusest, kvaliteedist, eelarvest ja toa kujundusest. Järgnevalt on mõned aluse võimalused välja toodud.

  1. Kasutage olemasolevat või madala hinnaga aluskappi, mis on piisavalt tugev akvaariumi toestamiseks.
  2. Ostke spetsiaalne akvaariumi aluskapp poest.
  3. Laske ehitada eritellimusel alus, mis sobib teie sisekujundusega ja on piisavalt tugev.
  4. Ehita ise sobiv alus.

Ilmselgelt on eritellimusel ehitatud alus palju kallim kui tavaline laud või riiul, aga see võib teid hiljem uputusest päästa.

Mõned näited tellimusel või isetehtud akvaariumi raamidest, millele saab panna oma maitse järgi kapiuksed ja seinad.

 

Elustaimed või kunsttaimed?

by with No Comment MuuTaimed

Magevee akvaariumites on tavaliselt taimed, kas siis kunst- või elustaimed. Antud korral tuleb juttu elus- ja kunsttaimede plussidest ja miinustest. Miks akvaariumis peaks olema taimed ning kumb on ikka parem, kas kunst või päris? Mõlemal on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Peale plusside ja miinuste kaalumist saate otsustada, mis just teie akvaariumisse sobib.

Enamik troopilisi kalu on pärit jõe või järve keskkonnast, kus on rikkalik taimestik, seega taimede panemine akvaariumisse on igati loomulik. Taimed pakuvad kaladele peidupaika ja turvatunnet, kuhu agressiivsemate kalade eest end peita. Taimed pakuvad ka silmailu ja võimalikult looduslähedast elukeskkonda.

Elustaimed

Elustaimed akvaariumis on asendamatud, sest suudavad teha seda, mida kunsttaimed ei tee. Kui kala võtab hapnikku veest ja eraldab süsinikdioksiidi, siis elustaimed teevad vastupidist, võtavad süsinikdioksiidi ja vahetavad selle hapniku vastu. Enamikul korralikult filtreeritud akvaariumitel ei ole probleeme piisava hapnikutaseme hoidmisega, kuid on kasulik vähendada mürgist süsinikdioksiidi taset, eriti üleasustatud akvaariumites.

Elustaimed aitavad ka jäätmete puhul, mis muidu võivad suures koguses väga kiiresti kaladele  ohtlikuks muutuda. Jäätmed akvaariumis tekivad näiteks kalade väljaheitest, taimede kõdunemisest, söömata toidust. Jäätmete lagunemisel vabaneb ammoniaak (NH3), mis töödeldakse bakterite poolt ümber nitritiks (NO2) ning seejärel järgmised bakterid muundavad nitritid vähem mürgisteks nitraatideks (NO3). Akvaariumi kogunevaid nitraate kasutavad taimed toiduna. Seega elustaimed aitavad jääkainete osas su elu lihtsamaks teha, kuid siinkohal peab meeles pidama, et sellepärast ei tohi jätta regulaarset akvaariumi hooldust ära.

Elustaimede lisamine on üks võimalus kuidas vähendada vetika teket akvaariumis. Elustaimed vees tarbivad samu toitaineid nagu vetikadki. Taimede lisamisel jääb vetikatele aina vähem toitu. Hea taimestikuga akvaariumis on üldjuhul vetikate teke kontrolli all.

Nii nagu igal asjal on ka elustaimedel omad miinused. Eks igaüks otsustab ise kui suur miinus üks või teine asi on. Esimene asi, mida taimi planeerides peab tegema on tutvuda taime vajadustega, kui suureks kasvab, kui kiiresti kasvab, millist valgust vajab või kui palju hoolt vajab. Sama tegelikult tuleb teha ka kaladega enne ostu. Kui taimed kasvavad hästi, siis on neid vaja ka aeg ajalt pügada.

Esimene miinus, mis tundub tegeliku miinusena on raskendatud akvaariumi puhastamine. Just põhja sifoonimine taimede vahelt, kuid õigete võtete ja sifooniga pole ka see raske. Samas ei tohi ka põhjapinnast peensuseni puhtaks teha, sest kalakaka on taimedele kui väetis.

Ka akvaariumi sisustuse ja taimede asukoha muutmine on raskendatud, sest taimed ajavad oma juured laiali ning need võivad olla pikemad kui osata arvad. Juba üheainsa taime asukoha muutmine võib segamini lüüa kogu kupatuse.

On kalu, kes kaevavad taimed pinnasest välja või käivad pidevalt neid näksimas. Kuid kalad ei ole ainsad, kellele elustaimed maitsevad, ka teod armastavad neid, eriti pogostemon helferit. Tugevamad taimed on erinevad anubiased, mis peavad paremini vastu ka kalade rünnakutele. Kõige lihtsam on uurida enne taimede või kalade ostu, kas nad sobivad omavahel kui tahate, et taimed puutumata jääks.

Enamus taimi toituvad juurte kaudu ning tahavad taimepinnast tavalise pinnase alla. Äärmisel juhul saab asja lahendada juurepallidega, kuid taimepinnas on kindlasti parem valik. Juurepallid on vajalikud kindlasti echinodorus taimedele, ilma nendeta ei taha väga kasvada. Et elustaimed oleksid lopsakad ja näeksid ilusad välja on neid vaja ka väetada. See just võib tunduda taimede juures keeruline, kuid tegelikult taimede lehtede järgi saab ilusti välja lugeda, missugust toitainet tal vaja on. Niisama suvalisi väetisi akvaariumisse kallata ei tohi, sest nii on oht vetika vohamisele ja väetise üleannustamisele. Võib olla see, mida poes müüja soovitas pole üldse see, mida tegelikult sinu taim vajab. Alati uuri ise eelnevalt internetist või mõne akvaristi käest, millist väetist/toitainet võiks sinu taim vajada.

Elustaimede plussid:

  • Varustab akvaariumi toitainete ja hapnikuga.
  • Looduslik veefilter.
  • Pakub kaladele peidukohti.
  • Loob kaladele looduslähedasema elukeskkonna.
  • Toiduallikas, kuna paljud kalad söövad ka taimi (ei teagi nüüd kas see hea või halb).
  • Aitab vähendada vetikate teket.

Elustaimede miinused:

  • Elustaimed võivad muutuda koledaks, kui nende eest ei hoolitseta.
  • Võite kaotada huvi taimede hoolitsemise eest, kuna tol hetkel paistavad ilusad ja terved. Kuid hiljem taimed muutuvad koledaks.
  • Üldjuhul on elustaimed kallimad kui kunsttaimed.
  • Vajavad väetamist, aga nii on tegelikult ju iga taimega.
  • Üleväetamise oht, kui ei tea mida teed.
  • Kalad võivad taimi süüa, kuid ei pruugi.

Kunsttaimed

Ka kunsttaimed pakuvad kaladele varjupaiku, kuid neil ei ole bioloogilist väärtust ning nad ei varusta akvaariumi toitainete ja hapnikuga. Erinevalt elustaimedest ei vaja kunsttaimed erilist hoolt. Nad ei vaja CO2-te, hooldust ja väetisi. Neil ei ole mingeid olulisi eeliseid, aga samas ei lähe nad ka kõdunema. Neid saab paigutada kõikjale ja pole vaja muretseda sobiva substraadi kasutamise pärast. Nad ei vaja tehniliselt mingit substraati, kuigi enamik inimesi otsustab kasutada liiva või kruusa, et akvaarium oleks võimalikult loomulik.

Kunsttaimede plussid:

  • Võib näha eluline välja.
  • Vajab minimaalselt hooldust.
  • Ei vaja väetisi ega taimepinnast.
  • Ei lagune ega kõdune.
  • Taskukohasemad kui elustaimed.

Kunsttaimede miinused:

  • Ei tooda hapniku ega varusta toitainetega.
  • Ei kõlba söögiks.
  • Ei tarbi toitaineid.

Isiklikult leian, et paremad on ikkagi elustaimed, sest need on silmale ilusamad vaadata. Aitavad vetikat kontrolli all hoida ning kasutavad liigseid toitaineid. Kuid kui kalad kaevavad taimed pidevalt välja (ahvenad) või söövad elustaimed ära (kuldkalad), siis võiks panna kunsttaimed, kuid see ei asenda elustaimede kasulikkust.

Kännud ja juurikad akvaariumis

by with 2 kommentaari Muu

Oled kindlasti näinud looduses viibides mõnda ägedat juurikat teeservas vedelemas ning tahaksid selle oma akvaariumisse panna. Kas seda ikka tohib vette kalade juurde lisada?

Loodusest juurikate akvaariumisse panemine on odav alternatiiv poest juurika ostmisele. Kalapoest ostetav juurikas (mangroov, mopan) annab palju ja pikalt värvi, kuid näiteks paju ja õunapuu juur ei tee seda. Kui ei ole soov akvaariumi vett pruunikamaks muuta, siis kindlasti leota juurikat pikalt vees kuni see enam värvi ei anna või otsi selline juurikas, mis ei annagi värvi. Ka rabajuurikas annab värvi!

Kuid mitte kõiki juurikaid, kände ja oksi ei või akvaariumisse panna. Eelistama peaks rabavees olevaid juurikaid, sest need on juba veest läbi imbunud ning ei tõuse pinnale. Üldjuhul ei värvi ka vett enam nii pruuniks kui kuiv juurikas. Metsast või rabast kuiva juurikat koju tuues peab vaatama, et see ei oleks okaspuu, kuna need sisaldavad vaiku ja eeterlikke õlisid, mis pole kalade tervisele hea. Sellisel juhul tuleks eelistada lehtpuud. Akvaariumisse võib panna puuliike, nagu lepp, paju, kask, tamm, pöök, viirpuu, õunapuu, kirsipuu, pirnipuu.

Kui oled sobiva juurika koju tassinud, siis seda võiks enne akvaariumisse panemist potis läbi keeta, et ükski kahjur akvaariumisse ei pääseks. Kui juurikas on nii suur, et ei mahu supipotti ära, siis võiks juurikat natuke hoida kaaliumpermanganaadi lahuses (lilla vesi). Ainet tuleb panna nii palju, et vesi muutuks lillakaks.

Kui juurikas ei taha põhjas püsida, siis leota seda vees ning kui see ikka ei aita, siis pane akvaariumisse ja aseta raskus peale nii et juurikas püsiks ilusti põhjas.

Miks ei tohi veekogudest taimi ja toitu akvaariumisse tuua?

by with One Comment KaladMuuToit

Loodusest toodud taimed ja toit võivad sisaldada mitmeid tegelasi, kes pole kaladele head. Võib arvata, et veega loputamisest piisab, kuid nii see alati ei ole. Enamasti saadakse endale sellisel viisil kiililiste vastsed, ujurivastsed või hüdrad akvaariumisse, kes on kaladele ohtlikud. Võid ju mõelda, et ah mis need pisikesed putukad/olendid ikka saavad kaladele teha, aga tegelikkuses suudavad nad isegi kala tappa.

Edasi tuleb juttu kolmest kahjurist, kelle võid saada looduslikust veekogust.

1. Kiilivastsed

Kiililiste vastsed elavad vees ja on röövtoidulised. Nad ootavad saaki liikumatult veekogu põhjas või taimede vahel. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Lisaks eelnevale oskab kiilivastne tagakeha sisse vett tõmmata ning sobival hetkel selle välja paisata, et kiiresti toit kinni püüda. Nad hoiavad saaki kinni suistega ning suudavad läbi hammustada ka paksust soomusest.  Kiilivastne saab jagu isegi konnakullestest ja kalamaimudest. Kui vastne kasvab suuremaks, siis ta kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. Vees elavad nad kuni 3 aastat, lendava putukana elab kiil aga vaid mõne kuu.

2. Ujurid ja nende vastsed

Ujurid elavad märgaladel, tiikides ja järvedes. Nad võivad kasvada kuni 4 cm pikkuseks. Toituvad peamiselt putukatest, aga ründavad ka kalu. Ujurivastsed ja valmikud on samuti röövtoidulised, kelle toiduks on kullesed, teod, limused, kalamaimud ja teised veeloomad. Nad on pidevalt näljased ja seetõttu varitsetakse saaki kogu aeg. Teravate lõugadega kinni püütud saak imetakse verest tühjaks. Akvaariumis võib ujur teha puhta töö, sest süüakse ära kõik ettejuhtuvad elusolendid. Nad ei kohmetu ka endast mitu korda suurema saagi ees. Ujurit on nimetatud seetõttu ka „tiigihirmuks“.

3. Hüdrad

Hüdrad on kiili- ja ujurivastsetest palju väiksemad. Kasvavad kuni 2 cm pikkuseks. Hüdralased meenutavad harunenud otsaga niiti, mis vabalt tiigi- või järvevees hõljub. Välimus on petlik, sest ka nemad on tegelikult röövloomad, kes püüavad ja söövad väikseid veeloomi. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikeseid kalu, aga üldjuhul kujutavad ohtu ainult maimudele. Akvaariumi saab hüdrast puhtaks, kui tõsta veetemperatuuri 20-30 minutiks 38 kraadini.

Köögiviljad akvaariumis

by with No Comment KaladMuuToit

Köögiviljad. Pilt on illustreeriva tähendusega

 

Suvekuudel on mitmeid võimalusi, kuidas kalade söögilauda mitmekesisemaks muuta. Järgnev käib taime- ja segatoiduliste kalade kohta. Toidu vahelduseks võib kaladele pakkuda kurki, paprikat, porgandit, spinatit, nõgest, võilillelehti, lehtsalatit, kaalikat, suvikõrvitsat ja tavalist kõrvitsat. Eelpool nimetatud toite võib kõigile kaladele ja tigudele ohutult anda.

Jälgida tuleb, et akvaariumisse pandav toit oleks võimalikult mahe, sest mida vähem kemikaale seda parem. Kui endal ei ole aiast võtta, siis võib ka proovida Grüne Fee tooteid, kui poelettidelt välismaist kraami ei taha osta.

Magusaid puuvilju ei soovita kaladele anda, sest need sisaldavad ohtralt suhkrut, mis ei ole kaladele hea ja muudavad vee kiiresti häguseks. Kui tahad proovida arbuusi ja melonit, siis söö enne parem osa ära ning koore võib panna akvaariumisse kaladele lutsutamiseks.

Kui kalad ei söö värsket toitu, siis see tuleb kindlasti välja võtta, sest muidu läheb roiskuma ja  sellest tekib hägu. Üle päeva ei tohiks köögivilju akvaariumis hoida. Kui muidu süüakse värske toit kiiresti ära ja järsku ükskord väga ei taheta, siis see on märk kehvast toidu kvaliteedist. Ka sellisel juhul tuleks toit akvaariumist välja võtta.

Köögiviljad võiks põhja panna lusikaga või mõne muu metallist (raske) mitte terava esemega, mille vastu kalad ei saa end vigastada. Loomapoodides on müügil ka spetsiaalsed iminapaga toiduklambrid, mille vahele saab toidu panna. Kui näiteks kurk ei taha põhjas püsida ka suure lusikaga, siis tuleks tükk väiksemaks teha.