Akvaarium, taimed, kalad

Miks ei tohiks akvaariumit ja kalu kinkida?

Akvaarium, taimed, kalad

Miks ei tohiks akvaariumit kellelegi kinkida? Kas akvaariumi ja/või kalade kinkimine on hea mõte?

Akvaariumi kinkimise küsimus on oma olemuselt vastuoluline. Mõned leiavad, et inimene saab lõpuks akvaariumi, mida ta on alati soovinud. Kuid teisalt tuleb meeles pidada, et tegu on elusa loomaga/kalaga, kellega kaasneb ka vastutus elusolendi heaolu eest.

Iga looma ja kala kinkides peab eelnevalt veenduma ja kooskõlastama selle kingituse saajaga. Kas inimesel on piisavalt teadmisi akvaariumi eest hoolitsemiseks? Kas see huvi on mööduv nähtus (nägi poes kalu või sõbral on ja nüüd tahab ka) või ta tahab seda tõsiselt ning on valmis õppima akvaariumiga seotud protsesside kohta? Kas ta üldse teab, mis on lämmastikutsükkel või milleks seda vaja on? Kas tal on aega akvaariumi eest hoolitseda ja jälgida kalu kui mõni peaks järsku haigeks jääma? Kas tal on akvaariumi üldse kuhugi panna? Kas lisaks akvaariumile on vaja ka kinkida selle alus ning mida on vaja arvestada akvaariumialuse valimisel?

Kalade eest hoolitsemine ei ole lihtsalt söögi iga õhtu akvaariumisse viskamine. Akvaarium vajab regulaarset hooldust ja kui seda ei tehta, tekivad probleemid ja varsti ollakse kaladest ilma.  Samamoodi nagu kaalutakse tõsiselt koera või kassi võtmist, tuleks kaaluda ka akvaariumi ja kalade soetamist. Kahjuks viimasel ajal on jäänud silma ka mõtlematult teiste koduloomade võtmine (koerad, kassid, kilpkonnad jne).

Ilmselt kõige hullem on kinkida kellelegi akvaarium ja kalad koos. Sest sellisel juhul võid kindel olla, et akvaarium on käivitamata ning kui ei ole vajalikke teadmisi, siis seda ei tehta ning tagajärjeks on surnud kalad. Miks kasu üldse oli kingitusest? Kindlasti ei tohi kinkida ka mulli, see on see ümar vaas, mida poodides müüakse. Mõnes poes on selle nimi akvaarium, kuid normaalseks ja kaladele häid keskkonnatingimusi pakkuvaks akvaariumiks seda kohe kindlasti nimetada ei saa. Vahet ei ole, kas see mull on 5, 10 või 50 liitri suurune. Sinna on sobilikud ainult taimed. Selle kohta, miks mull ei ole hea, saad lugeda siit.

Kui ostate lemmiklooma (ka kala, kreveti, teo jne), ükskõik millise, on teie kohustus veenduda, et ta saab parima kodu. Loomad ei ole mänguasjad – nad on elusolendid ja neid tuleb austada ja õigesti kohelda. See käib ka kalade kohta. Kui hoiate kala mullis, tehke õigesti ja ostke õige akvaarium!

Kui kingid inimesele näiteks 56 liitrise akvaariumi, siis võid olla kindel, et see valmistab pettumuse, sest enamus kalu vajavad suuremat akvaariumi ja isegi kui mõni kala sobib sinna, siis ainult paar tükki, sest üleasustatus tekib väga kiiresti. Väikese akvaariumi tõttu tekib kaladel stress ning nad jäävad haigeks. Kui ei ole teadmisi ning valmisolekut ravida ja kalade elamistingimusi parandada, siis ei jää kaladest midagi alles. Kalade ravimine, ükskõik mis haiguse põhjuseks on, võib olla väga kurnav endale, rahakotile ja pereliikmetele. Vaevalt lapsed tahavad näha, kuidas paari päevaga surevad kõik kalad. Ma ei ütle siinkohal, et 56 liitrit on väike ja tuleks võtta suurem. Asi on põhimõttes. Ka 200 liitrine akvaarium võib mõnele liigile väikeseks jääda. Eelnevalt peaks kindlasti selgeks tegema, milliseid kalu soovitakse pidada.

Kui ikka kuidagi ei saa ja soovid akvaariumi kinkida, siis kingi ainult akvaarium ja sinna juurde sobiv tehnika, mis eeldab muidugi eeltöö tegemist ja internetist info otsimist. Komplekti võiks kuuluda ka mõni raamat akvaariumiga alustamise kohta või kasvõi mingisugunegi info kuidas käivitada lämmastikutsüklit ning vahendid selle jaoks.  Akvaariumist ja veest jääb üksi väheks. Lisaks erinevale tehnikale on vaja ka põhjapinnast, dekoratsioone ning soovitavalt elustaimi. Enne akvaariumi soetamist võiks panna kokku plaani. Kõigist vajalikest toimingutest saab lugeda siit. Esimese akvaariumi puhul soovitan lugeda ka siit levinumatest akvaariumiga alustamise vigadest.

Kui soovid kinkida akvaariumit oma lapsele või lähedasele perekonnaliikmele ehk sa elad kingisaajaga samas kohas, siis sa pead olema valmis ise hooldama ning tagama kaladele parima elukeskkonna.

Miks ei tasu kinkida kalu?

Inimesele, kellel on akvaarium, kalad ja kogemus nende eest hoolitseda, võib tunduda hea idee kinkida kala(d). Kuid ka see ei ole nii hea kui sa arvad. Selleks on mitmeid põhjuseid.

  1. Uus kala ei pruugi sobida olemasolevate kaladega. Teda hakatakse kiusama või ta hakkab teisi kiusama.
  2. Sa ei tunne teise inimese akvaariumi ning iga lisanduv kala võib akvaariumi keskkonna tasakaalust välja viia.
  3. Võib tekkida üleasustatus, mis viib erinevate probleemideni (hügieen, stress, haigused).
  4. Uus kala ei pruugi sobida akvaariumisse keskkonnatingimuste poolest, nagu pH, veekaredus, temperatuur ja klaaskasti suurus. Taimede või peidukohtade vajadus.
  5. Uuele kalale ei pruugi sobida uus toit. Kala on näiteks karnivoor, aga teda toidetakse ainult herbivooridele mõeldud toiduga. Lõpuks tekivad vale toidu tõttu probleemid. Kala võib nälgida ja palju ei pea mõtlema, mis on tagajärjeks.

Need on ainult mõned põhjused, miks ei tohiks kalu kinkida.

Kahju on lihtsalt lugeda erinevaid postitusi, kus inimesed on saanud kingituseks akvaariumi ja/või kalad ning abi küsides selgub, et nende kalad ei sobigi neile kingitud akvaariumi suurusega. Tulemuseks on heal juhul suurema akvaariumi ostmine, aga kahjuks paljud peavad enda uuest lemmikust loobuma ning ta ära andma. Seega mõtle enne põhjalikult läbi, kas selline kingitus on ikka õige.

SAE, CAE, flying fox, garra taeniata

SAE, CAE ja teised sarnased kalad

SAE, CAE, flying fox, garra taeniata

SAE, CAE ja teised kalad

On olemas ka vetikasööjad kalad ja teod, kuid siinkohal tuleb arvestada, et kõik kalad ei sobi kokku ja sinu akvaariumi suurusega. Plecolisi ja ancistruseid tuntakse ka kui vetikasööjaid, kuid vanemaks saades ja suuremaks kasvades lähevad nad laisaks ning ei taha enam väga vetikat süüa. Lisaks sellele ei sobi nad oma suuruse tõttu enamus akvaariumitesse, sest paljud liigid kasvavad päris suureks ning kuni poole meetriseks.

Poodides on müügil ka teistsugused vetikasööjad kalad, kuid nad ei pruugi olla need mis teile väidetakse ja lisaks ei taha kõik neist süüa vetikat. Kuidas teha vahet sarnastel kaladel ja keda neist enda akvaariumisse lubada?

Hiina vetikaõgija (Chinese algae eater – CAE, lad. k. gyrinocheilus aymonieri) ja siiami vetikaõgija (siamese algae-eater – SAE, lad.k. crossocheilus oblongus/langei, crossocheilus siamensis) on sarnased ja on juhtumeid, kus CAE’d müüakse SAE nime all. SAE’d aetakse segi ka flying fox (epalzeorhynchos kalopterus) ja vale SAE ehk garra taeniata’ga (false siamensis, garra cambodgienis, Cambodian logsucker). Kõik neli kala on sarnased välimuselt, kuid iseloomult ja vajadustelt erinevad. Järgnevalt on välja toodud, kuidas antud kaladel vahet teha.

CAE – Chinese algae eater – Hiina vetikaõgija

Hiina vetikaõgija kala Hiina vetikaõgija

CAE’d ostetakse tavaliselt poest kas vale nime all või vale soovituse tõttu. Antud liiki teavad mõned kui vetikate sööjat, sest noorena on nad tublid vetikasööjana, kuid vanemaks saades hakkavad eelistama rohkem loomset toitu nagu kuivtoidud karnivooridele, külmutatud ussikesed ja ka teisi kalu. CAE muutub vanemaks saades akvaariumikaaslaste suhtes agressiivseks ning hakkab teiste kalade limast toituma, sest tegelikult eelistab loomset toitu. Ta on eriti agressiivne omasuguste ja sarnase värvusega kalade suhtes, aga see ei tähenda, et teised puutumata jääks. Lisaks sellele ei taha ta enam vetikat süüa. Seega vetikaprobleem tuleb tagasi. Jah, alguses on kõik normaalne (kui läheb hästi, tavaliselt ei lähe) ja vetikas saab söödud, kuid suuremaks kasvades lakkab vetikat söömast ja hakkab teisi kalu kiusama. Seda kala ei soovita mitte mingil juhul oma akvaariumisse tuua.  Et ei satuks vale kala otsa, siis võta aega kala jälgimiseks, vaatamiseks ja pildiga võrdlemiseks, et veenduda, kas antud kala on ikka see, kellena teda sulle esitletakse.

CAE’l on piklik keha kollakaskuldse värvusega, mida täiendavad tumedaservalised soomused. Ninast sabavarreni on tume küljejoon (vööt), mida ületavad võrdsete vahedega tagant tumedamad põikivöödid (laigud). Uimed on tavaliselt mustrita, kuid sabauimel võivad olla väikesed tumedad täpid. Suu meenutab iminappa.

SAE – Siamese algae-eater – siiami vetikaõgija

Siiami vetikaõgija SAE Siiami vetikaõgija SAE

Siiami vetikaõgija ehk SAE ei ole üldjuhul agressiivne teiste akvaariumiasukate vastu kui akvaarium on piisavalt suur. Kuna antud kala on kiire ujuja, siis aeglasematele ja tundlikumatele kaladele võib ta stressi tekitada. SAE ehk siiami vetikaõgija on see õige vetikasööja kala. SAE on pika kehaga. SAE’l on must katkematu küljejoon ninaotsast saba lõpuni ja uimed läbipaistvad. Flying fox’il on uimed värvilised, selle järgi kergesti SAE’st eristatav. Samuti ei ole SAE’l küljejoone kohal selgelt eristuvat peenikest heledamat triipu.

Flying fox – epalzeorhynchos kalopterus

Flyng fox

Flying fox on pika kehaga, lameda kõhupiirkonnaga. Seljaosa värvus on oliivist tumepruunini. Keha alumine osa on kollakasvalge. Suust kuni saba lõpuni jookseb pruunikas-must küljejoon. Pruunikas-musta joone peal on hele triip (kollakat värvi).  Uimed on tumedates toonides (värvilised, mitte läbipaistvad). Aja jooksul võivad muutuda agressiivseks ja territoriaalseks. Kuna on territoriaalne, siis ei tohiks olla üle ühe isendi. Sööb kõiki toite nii loomset kui ka taimset, elus ja kuivtoite.

Vale SAE ehk garra taeniata, garra cambodgienis, Cambodian logsucker

Vale SAE Garra taeniata

Antud kala aetakse sageli segi oma sarnase välimuse tõttu SAE ja flying fox’iga. Garra taeniata ei talu sarnase välimusega kalu ja on agressiivne nende vastu. Täiskasvanud isendid muutuvad sageli üksteise vastu agressiivseks, seega akvaariumis ei tohiks olla rohkem kui üks “vale SAE”. Samuti võivad terroriseerida suguluses olevaid liike ja teisi väikeseid põhjakalasid,  kui akvaarium ei ole piisavalt suur. Samas soovitatakse osta neid vähemalt 4, sest siis nad mängivad/kiusavad üksteist ja jätavad loodetavasti teised akvaariumiasukad puutumata. Alati on olemas ka erandeid. Seega pigem hoiduda sellest kalast. Kuna kasvavad kuni 15 cm pikkuseks ja minimaalne sobiv akvaarium on alates 250 liitrist, siis väikesesse akvaariumisse ei sobi ja veel vähem koos teiste põhjakaladega. Sööb nii taimset kui ka loomset toitu, kuid eelistab siiski elustoitu. Seega tuleks olla ettevaatlik selle kala ostmisega.  Vähesel määral sööb ka vetikat, aga see eeldab, et ei saa muud toitu.

NB! Eesti keeles ilmunud 2006. aasta “Akvaariumikalade piibel” Dick Mills ja Derek Lambert raamatus on antud kalad natuke omavahel sassi aetud (vaata lk 46 ja 142). Kellel on antud raamat kodus olemas, võib vaadata.

Surev kala akvaariumi põhjas

Miks ja kuidas eutaneerida kalu?

Surev kala akvaariumi põhjas

Kas oled näinud kala, kes lebab põhjas ja vaevu hingab, liigutamisest rääkimata? Milleks lasta kalal piinelda? Üheks võimaluseks on ta eutaneerida. Antud artiklis on välja toodud mõned põhjused, miks vahel on parem kala eutaneerida ning kuidas seda teha inimlikult. Kindlasti peaks see olema viimane õlekõrs!

Kala eutaneerimine on  vajalik, kui ei ole enam muid võimalusi elu hoidmiseks. Seda eriti sellistel juhtudel, kui loom (kala jne) peab taluma valu ja kannatusi ning ravivõimalused on olematud või omaniku jaoks väga kulukad. Eestis kahjuks või õnneks ei ole akvaariumiasukatele tugevatoimelisi ravimeid. Need Sera ja Tetra ning muude firmade „ravimid“ on tegelikult enamjaolt veekonditsioneerid (kusjuures päris tõhusad) ehk need ei ole päris ravimid. Ravimeid saab välja kirjutada veterinaar, kuid ma ei tea ühtegi kohta, kuhu on oodatud kalad. Kala arsti juurde viimine põhjustaks talle meeletut stressi. Alati ei piisa „ravimitest“.

Me keegi ei taha näha oma lemmiku piinarikast surma. Me ei taha näha, kuidas kala põhjas pikali on ja vaevu hingab. Ta võib elada nii päevi, aga miks lasta tal piinelda. Haige kala on tavaliselt kaitsetu teiste akvaariumiasukate suhtes. Ma ei räägi ainult kaladest, vähkidest ja krevettidest vaid ka tigudest. Nad on tegelikult päris kiired haige kala kallal maiustama. Milleks lasta teistel ta ära süüa elusalt, kui tegelikult saaksid ta piinad lõpetada ja laseksid väärikalt surra. Leian, et teatud tingimustel on eutanaasia vältimatu, kuid see võiks jääda viimaseks õlekõrreks. Väärikas, valutu surm on etem kui piinlemine trauma või raske haiguse käes. See kindlasti ei ole kerge otsus, eriti kui peres on lapsed. Kuid siiski tuleks mõelda haige kala peale. Kindlasti ei ole parem leida kala akvaariumis kõht ülespoole ulpimas.

Humaansed viisid
  • Nelgiõli

Nelgiõli on üks viisidest, kuidas teha eutanaasiat kalale.  Nelgiõlil on rahustava, valuvaigistava ja tuimestava toimega, mida saab kasutada dekoratiivkalade eutanaasiaks. Erinevalt veterinaarseks kasutuseks mõeldud anesteetikumid on nelgiõli vabalt kättesaadav apteekidest.

Võta väike nõu (kuni 1 liiter, mida väiksem, seda parem), millele oleks võimalik kaas peale panna (karp, purki). Täida anum 3/4 ulatuses akvaariumiveega, lisa 8-10 tilka nelgiõli poole liitri (500 ml) kohta. Pane kaas peale ja raputa, et õli veega seguneks. Lisa sinna kala kohe pärast segamist, sest õli ja vesi hakkavad kohe üksteisest eralduma. Kuna antud segul on anesteetiline mõju, siis jääb kala magama. Kui oled veendunud, et kala on uinunud (läheb kuni 2 min), siis lisa 2 teelusikatäit nelgiõli veel ja sega õrnalt lusikaga. Kala ei tunne enam midagi. Kala võib lugeda surnuks kui 10 minuti jooksul ei ole ta hinganud. Selles kontsentratsioonis nelgiõliga kokkupuutel kaotavad kalad kiiresti teadvuse, lõpetavad hingamise ja surevad hapnikuvaegusesse.

  • Kala pead tugeva esemega löömine

Kala pead tugeva esemega löömise eesmärgiks on purustada kala pealuu ja aju. See meetod sisaldab endas kala välja võtmist akvaariumist ning tema asetamist tugevale alusele. Seejärel kiiresti tugeva esemega pähe löömast. Antud tegevus on humaanne kui kogu protsess toimub kiiresti. Seega enne selle meetodi kasutamist valmista ette koht, kus seda teed, et kala ei peaks õhu käes kuivama ja piinlema kuni sa asju otsid. Soovitav on panna kala paberi, kile või fooliumi sisse, et tema kehavedelikud ei lendaks löömise ajal mööda tuba laiali. Kindlasti ära võta kinni kala sabast ning löö teda peaga vastu lauda, sest tavaliselt see ei ole esimeste löökidega edukas ja ühtlasi võib seda võrrelda kala läbipeksmisega.

  • Pea mahalõikamine

Pea mahalõikamine on ilmselt tuttav kalameestele. Kala pea lõigatakse täpselt lõpuste tagant maha terava noaga.  Seda tuleb sarnaselt eelmisele meetodile teha kiiresti, sest kui kala on veest väljas, siis ta piinleb. Kala löömine tugeva esemega pähe või pea mahalõikamine on kiired ja efektiivsed, kui seda teha õigesti.

  • Kala aju läbilõikamine

Viimaseks enam-vähem humaanseks viisiks on kala aju läbilõikamine, mis tapab kala hetkega valu tundmata. Kala aju asub silmade taga. Aju tuleb noaga silmade kohal horisontaalselt läbi lõigata/torgata. Siinkohal peab nuga olema väga terav ning liigutused kindlad ja kiired. Vastasel juhul ei täida see enda eesmärki. Vaata allolevat pilti.

Mittehumaansed viisid

Järgnevalt on välja toodud erinevad viisid, kuidas ei tohiks kaladega käituda.

  • Kalu ei tohi lasta vetsupotist alla. Sa ise ka ei taha, et keegi sind peadpidi vetsupotti topiks ja torust alla üritaks lasta või kuskil reoveetorus väljaheidete vahel ei tahaks ka ju oma elu lõpetada. Ka surnuid kalu ei tohiks vetsupotist alla lasta, sest see on mõeldud ainult väljaheidete jaoks. Ta sureb seal tõenäoliselt puhastusainete ja reovee tagajärjel, mis on talle piinarikas. Pealegi kust tuleb üldse inimestel pähe mõte kalu potist alla lasta, see ei ole normaalne ka surnud olendite puhul. Sa ei laseks ju oma surnud sõpra potist alla. Ära tee seda ka kaladega. Mõistusega inimene ei lase loomi ega kalu tualetist alla. Ei elusaid ega surnuid.
  • Ära jäta kala ka kuivale (veest välja) õhu kätte kuivama.
  • Kahjuks on ka selliseid inimesi kes arvavad, et üleliigsete kalade keetmine hukkamise eesmärgil on okei – see ei ole nii. See on jällegi piinarikas.
  • Kala või teiste asukate külmutamine sügavkülmas ei ole vastuvõetav. Kalale on see valurikas, kui lõpustele tekib jää. Sa ise ka ei taha ju kuskil põõsa all surnuks külmuda ja vaevalt see on meeldiv protsess. Pealegi kõikide kalade puhul ei tööta see meetod, nagu külmaveekalad.
  • Kala asetamine alkoholi. Alkohol tapab su kala, aga enne seda see kõrvetab lõpuseid ehk ta piinleks veel rohkem.
  • Mikseriga kala tapmine. Tundub päris imelik, kuid jah teemat uurides leidsin ka sellise viisi. Selle eesmärgiks on kala viskamine töötavasse mikserisse, lootuses, et mikser tabab esimesena pead ja tapab silmapilkselt. Kuid ma ei tea ühtki nii täpset inimest. Pealegi ei tundu see kiire ja valutu meetod.
  • CO2-ga kalade tapmine. Järsult suurendades CO2 kogust vees võib tappa su kala. Kui hapnikusisaldus vees väheneb ja kalal ei ole enam midagi hingata, siis tal tekib stress ning surm saab olema pikk ja vaevaline.
Mida teha surnud kalaga?

Surnud kala tuleks maha matta, prügikasti või komposti visata, nagu sa teed seda söögiks ostetud kalast ülejäävate osadega. Teistele loomadele sissesöötmine ei ole soovitatav, sest ta võib kanda mingisugust haigust, mis teeb sööja haigeks. Tuletan meelde, et vetsupott pole mõeldud surnud kaladele.

Miks kalad surevad?

Tunned vahel, et nagu mõni kala oleks akvaariumist kadunud, aga kokku ei suuda ka neid lugeda, sest nad ujuvad liiga kiiresti. Varsti märkad märgatavat kadu, aga ikka laipa ei näe. Vahel tõmbab filter kalalaiba kiiresti endasse, samas võivad akvaariumikaaslased ta nahka pista või siis vedeleb taimede all või pimedas nurgas kuhu inimsilm naljalt ei ulatu.

1. Stress on kalade number üks tapja ja on sageli aluseks haiguste tekkele.

2. Akvaariumi vähene ettevalmistus. Puuduv või poolik akvaariumi sissetöötamine. Puuduv korralik lämmastikuringe. Alles käivitatud akvaariumites on tavaline, et kalad surevad, sest akvaarium ei ole sisse töötatud. Väga halbades oludes võib see juhtuda juba ühe ööga, kuid tavaliselt see võtab aega mõne päeva või isegi nädala. Kalad ei ole ju tegelikult ainsad elusorganismid akvaariumis. Sissetöötatud akvaariumis on põhjapinnases ja filtris bakterikolooniad, kes aitavad lagundada klaaskastis tekkivaid jääke. Neil on justkui sümbiootiline suhe. Ilma kaladeta ei teki akvaariumis jääkaineid, mis on headele bakteritele toiduks. Samas ilma bakterikolooniata muutub vesi kiiresti kaladele ebasobivaks ja isegi surmavaks.

3. Ebasobiv akvaariumi suurus ehk tavaliselt liiga väike akvaarium.

4️. Valed akvaariumikaaslased ehk kokku on pandud sobimatud liigid. Näiteks pandud kokku isane betta ja gupid. Ilmselgelt antud kombinatsiooni puhul sureb üks või teine.

5️. Halb vee kvaliteet. Ammoniaagi, nitritide ja nitraatide liiga kõrge tase. Testi vett regulaarselt.

6️. Ületoitmine. Antakse kaladele liiga palju süüa. See et kalad näevad näljased ja ujuvad söögilaua juures ei tähenda, et nad vajavad veel süüa. Dieedipäev ja värske toidu andmine ei tee kaladele paha. Ka liiga ühekülgne kuivtoit ei ole kaladele hea.

7️. Vähene akvaariumi hooldus. Veevahetuste tegemata jätmine. 1 kord kuu jooksul on ilmselgelt tavalise akvaariumi jaoks liiga vähe. Veevahetusel puhasta põhi sifooniga. Korja akvaariumist välja lagunevad lehed. Eemalda vetikas mehaaniliselt. Puhasta filtrit, kui veevool väheneb.

8️. Haigused. Bakteriaalsed, seen- ja parasiithaigused. Kalad jäävad tavaliselt haigeks stressi, halva veekvaliteedi ja vähese hoolduse tõttu, sest immuunsüsteem nõrgeneb. Kohe kui näed kala käitumises või välimuses muutust tegutse, sest pärast võib olla juba hilja.

9️. Valed liigutused. Ära jäta lampi liiga kauaks põlema. Veendu, et filter töötab (on vooluvõrgus) ja temperatuur oleks sobiv. Need kõlavad elementaarselt, kuid vahel filtrit või akvaariumi puhastades lihtsalt unustame tehnika vooluvõrku tagasi ühendada või lähme kogemata vastu temperatuuri reguleerivale nupule.

10. Põhjused, mida ei saa kontrollida. Kalade väärareng. Kõrge vanus. Kui kala on sul olnud paar kuud ja ta ikka sussid püsti viskab, siis asi peitub eelpool nimetatud punktides.

Kui laps tahab akvaariumi

Pea iga laps mingis vanuses tahab endale kalu. Kui soov on püsiv, siis võiks kaaluda akvaariumi soetamist, kuid enne tuleks veenduda, et see ei oleks ajendatud lihtsalt mingist tujust.

Akvaariumi omamine aitab parandada lapse kognitiivset arengut, ergutab laste kujutlusvõimet ja parandab sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi. Mõned uuringud on näidanud, et akvaariumikalade eest hoolitsemine võib lastele kasulikku mõju avaldada. Akvaariumit saab kasutada ka hariduslikul eesmärgil ning luua mälestusi akvaariumit vaadates. Järgnevalt on välja toodud, miks on akvaarium lapsele hea.

Emotsionaalne mõju

Teatavasti ainuüksi akvaariumi vaatamine alandab stressitaset ja ärevust. Kalad on ka head sõbrad, sest nad kuulavad ega ütle midagi vastu. Mõned lapsed võivad probleemidest või vahejuhtumitest rääkida kaladele, sest nad ei hakka kohe karjuma või kohut mõistma. Kalade eest hoolitsemine ja nendega toimetamine aitab negatiivsete emotsioonidega, nagu pettumuse ja vihaga, paremini toime tulla. Akvaarium on hea kogu perele mitte ainult lastele.

Hariduslik mõju

Akvaariumi eest hoolitsemine nõuab teadmisi. Kalade eest hoolitsedes saavad lapsed märkamatult õppida keemiat, bioloogiat ja ökoloogiat. Õppimine ei pea ju alati igav olema. Kõike saab ka lihtsalt seletada ja keerulisemad asjad hilisemaks jätta. Akvaariumi abil saate lapsele õpetada ka näiteks kalade anatoomia või toiduahela kohta nii mõndagi. Akvaarium on nagu pisike ökosüsteem sinu kodus, mille eest hoolitsemine vajab teadmisi. Näiteks mis juhtub siis kui kala kakab?

Eelkooliealisele või algklassis õppivale lapsele võib seletada näiteks, et kalad teevad oma häda sinna samma vette, kus nad elavad ja kui jäätmeid on liiga palju, siis teevad need kaladele kahju. Nendest jäätmetest vabanemiseks on spetsiaalsed bakterid, aga bakteritel läheb aega, et vajalik töö tehtud saaks. Põhikooli vanemad astmed peaksid juba aru saama lämmastikuringest, mis toimub akvaariumis. Kahjuks paljud akvaariumiomanikud pole sellest väga tähtsast protsessist teadlikud ja selle tulemusena tavaliselt kalad surevad.

Kui on käes aeg kalu valida, siis tuleks vältida suuri ja agressiivseid kalu, keda on raske hooldada. Vältida võiks ka eluspoegijaid (mollid, gupid, mõõksabad, platid), sest pole just lihtne selgeks teha, miks gupiemme sööb ära oma gupipoja. Nendega kaasneb tavaliselt kiire ülerahvastus ja maimude uputus, eriti kui emased ja isased on ühes akvaariumis. Soovitav on sellisel juhul osta ainult isaseid, sest nii saab vältida maimukeste teket. NB! Ka poest ostetud ainult emaste kalade akvaariumis olevad kalad võivad kanda poegasid ning koju jõudes võid ikka saada üllatuse osaliseks. !Enne kalapoodi minekut tehke eeltöö ära ja uurige kalade kohta!

Ka sõnavara aitab akvaarium paremini õppida, sest lapsed jätavad asju meelde rohkem visuaalselt. Klaaskasti nähes arendavad lapsed oskust loomi ära tunda ja nii jäävad sõnad paremini meelde.

Vastutus

Kalade eest hoolitsemine mitte ei muuda lapsi ainult teadlikumaks vaid ka vastutustundlikumaks. Nii saavad lapsed aru neist ümbritsevatest asjadest ja seostest. Õpetage lapsele, mida kala vajab täisväärtuslikuks eluks. Miks on vaja vett vahetada ning kuidas seda teha? Mida kalad söövad, kui palju ja kui tihti? Nii õpib laps sotsiaalseid oskusi, mis on kasulikud nii inimeste kui loomadega kokkupuutel. Lapsele võib usaldada ka ülesandeid, mis peavad olema talle jõukohased, sest ainult nii suurendab see enesekindlust. Suuremaks saades saad anda aina suurema vastutusega ülesandeid kuni ta on ise suuteline akvaariumit hooldama.

Loomingulisus

Iga akvaarium näeb omamoodi välja. Neis on taimi, juurikaid, kujusid, kive ja peidukohti. Lastes lapsel ise akvaariumi kujundada areneb tema loovus ja kujutlusvõime. Kui mõni asi ei sobi akvaariumisse mingil põhjusel, siis öelge seda ja selgitage miks nii on. Kui laps tahab erksavärvilist põhjapinnast, siis see ei ole just parim valik. Püüdke lapsele selgitada, et vabas looduses ei ole erksavärvilist põhjapinnast ning see võib kaladele stressi tekitada ja selle tagajärjel haigeks jääda. Et mitte lapselt võtta ära valikuvõimalusi uurige koos, milline on antud kala looduslik elupaik. Sealt tuleb kohe välja, et neil ei ole neoonroosat põhja ja kärtssiniseid taimi. Väga ägeda akvaariumi saab luua ka juurikate, erinevate taimede, sammalde ja kujukestega.

 

Eelnevalt oli välja toodud ainult mõned punktid akvaariumi kasulikkusest lapsele. Kui arvate, et akvaariumi ostmine on liiga kulukas, siis mõelge sellele kui palju kulub raha ühes kuus koerale või kassile. Sinna juurde võib kohe lisada ka mõned ära näritud jalanõud või kriibitud mööbel. Kalade puhul sellist muret ei ole. Kalad ka ei tekita allergiat. Akvaariumiga alustades tuleb natuke rohkem raha välja käia ning edaspidi on kulud palju madalamad. Kui tunned ikka, et liiga kallis, siis alati saab osta kasutatud akvaariumi ja tehnika. Mõned head kohad kust neid leida on Eesti akvaristide Facebooki grupp ja Akvabörsi grupp. Esimesest saab otsida ka otsingu kaudu oma küsimustele vastused ja kui ei leia, siis grupiliikmed aitavad alati.

Enne akvaariumi soetamist võiks panna kokku plaani. Kõigist vajalikest toimingutest saab lugeda siit. Esimese akvaariumi puhul soovitan lugeda ka siit levinumatest akvaariumiga alustamise vigadest.

Kuldkalad ja teised kalad akvaariumis

Kuidas alustada akvaariumiga?

Kuldkalad ja teised kalad akvaariumis

Ainuüksi akvaariumi vaatamine alandab stressitaset, pulssi, vererõhku ja rahustab hingamist. Need on ainult mõned põhjused, miks igas kodus võiks olla akvaarium. Iga inimene saab leida endale talle sobiva suurusega akvaariumi ja talle meeldivad kalad, kuna on palju erinevaid liike, erineva kuju, värvi ja vajadustega. Kahjuks on loomapoodides tavaks müüa kalad inimestele, kelle akvaarium pole ilusti sisse seatud. Poes müüjad on müügile orienteeritud ning nad ei mõtle alati tagajärgedele. Neile on tähtis müük ja nad ei vaevugi kaugemale mõtlema, sest kui kalad ära surevad, küll nad siis tulevad ja ostavad uued. Järgnevalt räägime punktidest, kuidas alustada akvaariumiga.

1. Planeeri akvaariumit

See on üks tavalisemaid samme, mida inimesed ei tee, kuigi see on eduka akvaariumi käivituse oluliseks sammuks. Enne akvaariumi ja tehnika ostmist on vaja otsustada, milliseid kalu tahetakse soetada, sest igal kalal on omad vajadused. Kas sa tahad väikest akvaariumi ühe liigiga või suuremat ja mitmete erinevate kalaliikidega? Kalade järgi saab määrata akvaariumi suuruse, veetingimused, vajalikud seadmed ja sobilikud taimeliigid. Kui on teada, keda soovitakse akvaariumis pidada, siis võib osta akvaariumi ja vajaliku varustuse. Kui akvaarium on väike, siis võite kasutada paberit või vana tapeeti, mis on sama suur kui akvaariumi põhi, et kavandada dekoratsioone ja taimi, veendumaks ruumi piisavuses.

2. Valmistage akvaarium ette

Kui plaan valmis ja vajalikud seadmed ostetud, siis saab akvaariumi üles seada. Enne akvaariumi täitmist vee ja põhjapinnasega veendu, et akvaarium oleks puhas. Ka uhiuue pappkastist välja võetud akvaariumi võiks märja lapiga tolmust ja sodist puhtaks pühkida. Kindlasti ära kasuta seepi ja muid pesuvahendeid akvaariumi puhastamiseks, sest pesuvahendi jäägid jäävad ikka mingil määral, mis on kaladele halvad. Ka kõik akvaariumi juures kasutatavad asjad (lapid, ämbrid, nuustikud) peaksid olema uued ning neid tuleks ainult akvaariumi juures kasutada. Nii ei satu kemikaalid akvaariumisse.

Kui käivitad kasutatud akvaariumit, siis võib sellel olla katlakivi, mille võiks enne kasutamist eemaldada. Katlakivi eemaldamiseks võib kasutada äädikat, aga meeldivam viis on sidrunhappega puhastamine, sest see ei haise. Lisa sidrunhappe pulbrile natuke vett, nii et see oleks pasta moodi, piisavalt paks, et ei voolaks. Pane pasta katlakivile, lase seista ja tõmba pehme nuustikuga või lapiga ära. Pese akvaarium ka väljast puhtaks.

Peale akvaariumi puhastamist tuleb veenduda, et see ei lekiks. Selleks vala akvaariumisse umbes 5cm jagu vett. Oota tund ja tõmba sõrmega ääre silikoonidest üle.

Pane akvaarium õigesse kohta. Vaata, et klaaskast ei oleks aknale väga lähedal ja päike ei paistaks peale. Ka radiaatori juurde ei tasu akvaariumit panna, kuna tekitab temperatuurikõikumisi. Veendu, et alus oleks piisavalt tugev ja peaks vastu akvaariumi raskusele. Loe siit, mida peab arvestama akvaariumi aluse valimisel.  Põhjus, miks panna akvaarium paika enne veega täitmist on väga lihtne. Pärast on akvaariumit palju raskem liigutada. Veendu, et  akvaarium ja selle alus oleks loodis.

3. Lisa põhjapinnas ja vesi

Põhjapinnase kivid ja liiv tuleb enne akvaariumisse panemist puhtaks pesta. Loputa veega seni kuni vesi muutub selgeks. See on üks asju, mida unustatakse teha. Pesemata kivid on sageli väga tolmused ja akvaariumisse pannes muudab tolm vee häguseks ja läbipaistmatuks. Kui plaanid ka elustaimi akvaariumis kasvatada, siis pane ka taimedele alla toitepinnas vastavalt pakil olevale juhendile (tavaliselt 1-1,5cm). See käib kõige alla. Kui see on ka tehtud, siis lisa ettevaatlikult kruus akvaariumisse, nii et ei kriimustaks klaasi.

Kui põhjapinnas pandud, siis tuleb panna vesi akvaariumisse. Pinnase paigast liikumise vältimiseks võib vee valamisel kasutada taldrikut või kaussi. Aseta taldrik põhja ja vala vesi sinna peale.

4. Lisa vajalikud seadmed

Kui pinnas ja vesi on sees, siis on aeg lisada vajalikud seadmed, nagu soojapulk, termomeeter, filter, õhupump ja lamp.

Akvaariumil peab olema kindlasti filter, see kas paned sise- või välisfiltri on su enda otsustada. Sageli valitakse endale filter, mis jääb nõrgaks. Filtri valikul võiks lähtuda reeglist, mille põhjal peaks 8-10 korda tunnis akvaariumi vesi filtrist läbi käima. Kui akvaarium on näiteks 200l, siis filtri läbitöötamisvõime võiks olla vastavalt 1600 kuni 2000 l/h. Filtri läbilaskevõime võib esmapilgul tunduda suur, kuid antud numbrid karbi peal on mõõdetud nii, et filter on seest täiesti tühi, filtrimeediat ei ole filtris. Kui panna eelpool mainitud võimsusega filtrisse ka filtrimaterjal, mis lisab takistust veele, siis filtri läbitöötamisvõime on hulga väiksem. Filtrikarbil on ka soovituslik akvaariumi suurus, kuid paljud akvaristid on kinnitanud, et üldjuhul ei pea see paika ja tuleks lähtuda 8-10 korra reeglist. Kui kahtled filtris, siis võta pigem suurem kui väiksem, sest sa ei saa akvaariumi ülefiltreerida, aga saad alafiltreerida. Akvaariumid, mis on suuremad kui 120l, võiks kasutada välisfiltrit, sest nii jääb akvaariumisse rohkem ruumi ja on silmale ilusam.

Kui kavatsed akvaariumisse osta soojaveekalad, siis on ka vaja soojendit. Soojendil võiks olla ka kaitse peal, et kalad end sinna vastu ära ei kõrvetaks. Tavaliselt pole seda komplektis ja selle peab ise eraldi juurde ostma. Soojendaja valikul võiks arvestada 1W 1l kohta või natuke rohkem vatte (W) liitri kohta. See peaks tagama piisava soojenduse, ei ole liiga tugev ega nõrk. Suurte akvaariumite puhul nagu üle 200l võiks kasutada kahte soojendajat, sest see tagab ühtlasema veetemperatuuri erinevates akvaariumi otsades.

5. Istuta taimed ja pane dekoratsioonid paika

Kui vesi ja tehnika on sees, siis on aeg akvaariumisse istutada taimed ja paigutada dekoratsioonid (kännud, juurikad, põhjakoristajatele peidukohad jne).

Enne iga asja akvaariumisse asetamist, loputage see käesooja veega üle. Taimede puhul jälgige, et nende küljes ei oleks tigusid. Tavaliselt võib taimedega kaasa saada prügiteod, kellest hiljem on raske lahti saada.  Taimed istutage oma äranägemise järgi. Tavaliselt suuremad ja pikemad taimed tahapoole ja väiksema kasvuga taimed ette. Kui juurikad tunduvad igavad, siis nende külge võib liimida spetsiaalse liimiga (saadaval loomapoodides) või siduda tamiili või niidiga taim kännu külge. Sobivad taimed on erinevad samblad, anubiased ja ka cryptocoryned. Taime sobivuses veendu ise informatsiooni otsides internetist. Taimi istutades peab kindlasti ka jälgima taime vajadusi. Kui pole varem taimi kasutanud, siis võiks alustada easy taimedest ehk vähenõudvatest taimedest. Nad saavad hakkama tavalise lambiga ja ei vaja CO2 lisaks.

6. Tööta akvaarium sisse

Nüüdseks on akvaarium komplekteeritud, tundub, et võib kalu ostma minna, aga ei. Üks tähtsamaid asju, mida unustatakse teha on akvaariumi sissetöötamine. Seda punkti ei või jätta mitte mingil juhul vahele, sest muidu ootab sind ees laibameri ja suur peavalu. Paljud loomapoed soovitavad akvaariumi käivitada paar päeva enne kalade lisamist, kuid see on vale ja nii ei tohi teha, kui tahad, et kalad ellu jääks.

Akvaariumi sissetöötamine tähendab, et toimub korralik lämmastikuringe. Kalade väljaheidete, toidujääkide, vanade taimelehtede lagunemisel  tekib ammoniaak, see töödeldakse heade bakterite poolt esmalt ümber nitritiks ja seejärel nitraatideks. Alustavas akvaariumis ei ole piisavalt häid baktereid ja sellepärast ei suudeta töödelda kogu ammoniaaki  ümber. Ammoniaagi koguse suurenedes muutub see kiiresti kaladele ohtlikuks ja lausa surmavaks. Ehkki nitraat on vähem mürgine kui ammoniaak ja nitrit, siis nitraatide kõrge arv vees võib pidurdada kalade kasvu, häirida kalade paljunemist, nõrgendada nende immuunsussüsteemi ja tekitada stressi. Akvaariumi sissetöötamine  ei käi üleöö. See võib võtta aega 2 nädalat kuni 2 kuud. Nitrifitseerivate bakterite paljunemine on aeganõudev protsess, mis vajab stabiilset ammoniaagi allikat. Kui lisada korraga kõik kalad sisse, siis küll ammoniaagi kogus suureneb, kuid jõuab kiiresti kaladele ohtliku tasemeni.  Seepärast on tähtis enne kalade sisse laskmist akvaarium korralikult sisse töötada. Hea eestikeelse juhendi akvaariumi sissetöötamiseks  leiate siit akvarist.eu lehelt.

7. Lisa kalad

Kui akvaarium on ilusti sissetöötatud, siis alles nüüd võib kalad lisada. Poes kalu ostes võta endale aega ja jälgi natuke kalu. Kalad peaksid käituma normaalselt, sabad peaks olema korralikud mitte narmendama ega kokkusurutud, kala kehal ei tohiks olla täppe (mannatera haigus), ka pärakust ei tohiks peale kaka mingeid niidi taolisi asju välja paista (parasiidid). Keha peaks olema normaalse kujuga, vahel on poes müügil kõvera selgrooga kalu. Kui akvaariumis on mõni surnud kala, siis see on ohumärk. Kui olete sobivad kalad välja valinud ning poest välja astunud, siis transportimise ajal tuleb kalad hoida soojas. Enne, kui kalad uude elupaika lasta tuleb nad aklimatiseerida. Selleks võta kott koos kaladega, pane see akvaariumisse ulpima, lõika pealt kott lahti, aga ära kalu veel akvaariumisse lase. Oota umbes 15 minutit. Lisa natuke akvaariumis olevat vett, et nad harjuksid keskkonnamuutusega. Oota veel umbes 15 minutit. Nüüd peaksid olema kalad valmis akvaariumisse minema. Aklimatiseerimine on vajalik, et temperatuuri ühtlustada ja uute veetingimustega harjuda. Poest ostetud kalade puhul kilekotis olevat vett akvaariumisse kallata ei soovita.

Miks ei tohi veekogudest taimi ja toitu akvaariumisse tuua?

Loodusest toodud taimed ja toit võivad sisaldada mitmeid tegelasi, kes pole kaladele head. Võib arvata, et veega loputamisest piisab, kuid nii see alati ei ole. Enamasti saadakse endale sellisel viisil kiililiste vastsed, ujurivastsed või hüdrad akvaariumisse, kes on kaladele ohtlikud. Võid ju mõelda, et ah mis need pisikesed putukad/olendid ikka saavad kaladele teha, aga tegelikkuses suudavad nad isegi kala tappa.

Edasi tuleb juttu kolmest kahjurist, kelle võid saada looduslikust veekogust.

1. Kiilivastsed

Kiililiste vastsed elavad vees ja on röövtoidulised. Nad ootavad saaki liikumatult veekogu põhjas või taimede vahel. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Lisaks eelnevale oskab kiilivastne tagakeha sisse vett tõmmata ning sobival hetkel selle välja paisata, et kiiresti toit kinni püüda. Nad hoiavad saaki kinni suistega ning suudavad läbi hammustada ka paksust soomusest.  Kiilivastne saab jagu isegi konnakullestest ja kalamaimudest. Kui vastne kasvab suuremaks, siis ta kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. Vees elavad nad kuni 3 aastat, lendava putukana elab kiil aga vaid mõne kuu.

2. Ujurid ja nende vastsed

Ujurid elavad märgaladel, tiikides ja järvedes. Nad võivad kasvada kuni 4 cm pikkuseks. Toituvad peamiselt putukatest, aga ründavad ka kalu. Ujurivastsed ja valmikud on samuti röövtoidulised, kelle toiduks on kullesed, teod, limused, kalamaimud ja teised veeloomad. Nad on pidevalt näljased ja seetõttu varitsetakse saaki kogu aeg. Teravate lõugadega kinni püütud saak imetakse verest tühjaks. Akvaariumis võib ujur teha puhta töö, sest süüakse ära kõik ettejuhtuvad elusolendid. Nad ei kohmetu ka endast mitu korda suurema saagi ees. Ujurit on nimetatud seetõttu ka „tiigihirmuks“.

3. Hüdrad

Hüdrad on kiili- ja ujurivastsetest palju väiksemad. Kasvavad kuni 2 cm pikkuseks. Hüdralased meenutavad harunenud otsaga niiti, mis vabalt tiigi- või järvevees hõljub. Välimus on petlik, sest ka nemad on tegelikult röövloomad, kes püüavad ja söövad väikseid veeloomi. Nendeks võivad olla väikesed rõngussid, aerjalalised, putukad ja nende vastsed. Suuremad hüdralaste liigid püüavad ka väikeseid kalu, aga üldjuhul kujutavad ohtu ainult maimudele. Akvaariumi saab hüdrast puhtaks, kui tõsta veetemperatuuri 20-30 minutiks 38 kraadini.

Köögiviljad akvaariumis

Köögiviljad. Pilt on illustreeriva tähendusega

 

Suvekuudel on mitmeid võimalusi, kuidas kalade söögilauda mitmekesisemaks muuta. Järgnev käib taime- ja segatoiduliste kalade kohta. Toidu vahelduseks võib kaladele pakkuda kurki, paprikat, porgandit, spinatit, nõgest, võilillelehti, lehtsalatit, kaalikat, suvikõrvitsat ja tavalist kõrvitsat. Eelpool nimetatud toite võib kõigile kaladele ja tigudele ohutult anda.

Jälgida tuleb, et akvaariumisse pandav toit oleks võimalikult mahe, sest mida vähem kemikaale seda parem. Kui endal ei ole aiast võtta, siis võib ka proovida Grüne Fee tooteid, kui poelettidelt välismaist kraami ei taha osta.

Magusaid puuvilju ei soovita kaladele anda, sest need sisaldavad ohtralt suhkrut, mis ei ole kaladele hea ja muudavad vee kiiresti häguseks. Kui tahad proovida arbuusi ja melonit, siis söö enne parem osa ära ning koore võib panna akvaariumisse kaladele lutsutamiseks.

Kui kalad ei söö värsket toitu, siis see tuleb kindlasti välja võtta, sest muidu läheb roiskuma ja  sellest tekib hägu. Üle päeva ei tohiks köögivilju akvaariumis hoida. Kui muidu süüakse värske toit kiiresti ära ja järsku ükskord väga ei taheta, siis see on märk kehvast toidu kvaliteedist. Ka sellisel juhul tuleks toit akvaariumist välja võtta.

Köögiviljad võiks põhja panna lusikaga või mõne muu metallist (raske) mitte terava esemega, mille vastu kalad ei saa end vigastada. Loomapoodides on müügil ka spetsiaalsed iminapaga toiduklambrid, mille vahele saab toidu panna. Kui näiteks kurk ei taha põhjas püsida ka suure lusikaga, siis tuleks tükk väiksemaks teha.