Levinumad akvaariumiga alustamise vead

Kõik akvaariumiga alustajad või juba akvaariumi pidamisega tegelevad inimesed peaksid lugema järgnevatest levinud vigadest, et neid vältida.

1. Liiga väikese akvaariumi ostmine

Tõekspidamine, et väikese akvaariumiga on lihtsam toime tulla, on müüt. Väikese akvaariumi odavuse ja parema kättesaadavuse tõttu alustavad inimesed kalade pidamist just väikeses akvaariumis. Algajate jaoks väikese akvaariumiga alustamine võib tekitada tegelikult parajat peavalu. Kuna väikeses akvaariumis on vett vähe, siis veeparameetrid muutuvad väga kiiresti ning ei jäta vigadeks ruumi. Seevastu suures akvaariumis on palju lihtsam veepearameetreid jälgida. Alustada võiks minimaalselt 100l akvaariumiga, aga mida suurem seda parem. Suure akvaariumi puhul on vigade tegemine kaladele vähem kahjulik, kui see on väikese akvaariumi puhul.  Ka kogenud akvaariumipidaja jaoks võib väikese akvaariumiga ümberkäimine raskeks osutuda.

2. Kalade liiga vara lisamine uude akvaariumisse

Uued akvaariumi omanikud tahavad kalad akvaariumisse panna samal päeval kui nad selle soetasid. Kuid see on täiesti vale. Sellisel juhul on kalad hukule määratud, sest kaladele ei piisa ainult akvaariumist ja  kraanist lastud veest. Kõigepealt peab akvaariumi sissetöötama, mis tähendab lämmastikutsükli korralikku käivitamist.

3. Korraga liiga paljude kalade lisamine akvaariumisse

Akvaariumiga alustades tahaks ju kohe panna akvaariumisse nii palju kalu kui võimalik, aga see on jällegi vale. Kalu tuleks tuua akvaariumisse korraga ainult mõned, sest uues akvaariumis ei ole bakterikoloonia veel täielikult välja kujunenud, et suudaks korraga kõik jäätmed ümber töödelda. Kindlasti tuleb jälgida ammoniaagi ja nitrite taset, et need on tõusnud ja jälle nulli langenud ning seejärel võib uusi kalu lisada.

4. Akvaariumi ülerahvastamine (uuendatud)

On väga tavaline, et akvaarium üleasustatakse. Sageli ei mõelda kui palju üks kala vajab või võtab ruumi, sest eeltöö kalade elutingimuste kohta jäetakse tegemata. Hea leht uurida kalade kohta on seriouslyfish.com. Seal on välja toodud kalade vajadused temperatuuri, pH, akvaariumi suuruse, toidu, akvaariumikaaslaste ja kõige muu osas, mida peaksid antud liigist teadma. Seega tee alati eeltöö kalade kohta, et vältida üleasustust akvaariumis.

5. Omavahel mittesobivad kalad

Uued akvaariumi omanikud valivad kalu sageli välimuse järgi, teadmata, mida antud kala elamisväärseks eluks vajab või milliste liikidega kokku sobib. Iga kalaliik vajab heaks eluks enda liigile mõeldud keskkonda. Näiteks kohe kindlasti kokku ei sobi kuldkalad ja põhjakoristajad. Võib ju tunduda, et mis seal ikka valesti saab minna, sest põhjakoristajad on põhjas ja ülejäänud akvaarium on kuldkalade päralt. Kuid tegelikult kuldkalad on külmaveekalad, aga põhjakoristajad üldjuhul soojaveekalad. Omavahel mittesobivad liigid võivad ka üksteise vastu agressiivsed olla ning see võib lõppeda nõrgema surmaga.

Alati enne kalade ostmist otsi ise informatsiooni soovitava liigi kohta, sest ainult nii saad kindel olla, et kalad sobivad sinu akvaariumisse. Poes müüjad on müügile orienteeritud ning nad ei mõtle alati valesoovituse tagajärgedele.

6. Kalade ületoitmine

Üks levinumaid vigu on ka kalade ületoitmine. Kalad püüavad alati toitu leida. See, et nad ujuvad söögikausi juures või näevad näljased välja ei tähenda, et neid peab kohe toitma. Ärge söötke neid rohkem kui nad jõuavad 1-2 minutiga kogu söögi ära süüa. Üldjuhul piisab üks kord päevas toitmisest. Aeg-ajalt võib teha ka söögivabu päevi, sest kaladega ei juhtu midagi kui nad on 1-2 päeva ilma söömata. Lisaks ületoitmine saastab vett. Söömata söök läheb kiiresti roiskuma ning halvendab vee kvaliteeti. Kui tõesti kogemata pannakse kaladele liiga palju süüa ja söögist on tekkinud lumesadu vees, siis tuleks kindlasti teha veevahetus ja üleliigne toit välja sifoonida. Põhja ei tohiks midagi vedelema jääda, sest see läheb roiskuma ning kui kalad seda söövad, siis ükskord võib kala sellest haigeks jääda.

7. Liiga nõrk tehnika

Poes on müügil niiöelda standardkomplektid, kus on koos akvaariumiga kaasas filter ja lamp. Selliste komplektide puhul peab silmas pidama, et rohkem hoolt nõudvaid taimi ja kalu ei saa seal pidada. Sageli jääb neil valgus nõrgaks, mis kitsendab oluliselt taimevalikut. Nendes akvaariumides saab kasvatada easy taimi ehk taimi, mis on valguse suhtes vähenõudlikud. Siinkohal võib märkida, et elustaimede puudumine on ka üheks akvaariumiga alustamise veaks.

Sageli on ka filtrid nõrgad akvaariumi kohta, eriti siis kui akvaariumis on põhjakoristajad, kes on suured reostajad. Seega on soovituslik osta uus ja võimsam filter. Akvaariumite puhul, mis on suuremad kui 120l, võiks kasutada välisfiltrit, sest nii jääb akvaariumisse rohkem ruumi ja on silmale ilusam. Filtri valikul võiks lähtuda reeglist, mille põhjal peaks 8-10 korda tunnis akvaariumi vesi filtrist läbi käima. Kui akvaarium on näiteks 200l, siis filtri läbitöötamis võime võiks olla vastavalt 1600 kuni 2000 l/h. Filtri läbilaskevõime võib esmapilgul tunduda suur, kuid antud numbrid karbi peal on mõõdetud nii, et filter on seest täiesti tühi, filtrimeediat ei ole filtris. Kui panna eelpool mainitud võimsusega filtrisse ka filtrimaterjal, mis lisab takistust veele, siis filtri läbitöötamisvõime on hulga väiksem. Filtrikarbil on ka soovituslik akvaariumi suurus, kuid paljud akvaristid on kinnitanud, et üldjuhul ei pea see paika ja tuleks lähtuda 8-10 korra reeglist. Kui kahtled filtris, siis võta pigem suurem kui väiksem, sest sa ei saa akvaariumi ülefiltreerida, aga saad alafiltreerida.

Filter akvaariumis peab töötama 24/7, sest vastasel juhul saavad kasulikud bakterikolooniad kahjustada. Kui kasulikud bakterid filtris on hävinud, siis see võrdub akvaariumi uuesti käivitamisega. Vahel tundub filter öösel magama jäämiseks liiga lärmakas ning see lülitatakse välja.  Hommikul üles ärgates võib sind halvimal juhul oodata laibameri ja siis ei tasu imestada surnud kalade pärast. Seega kui filtrimüra häirib, siis tasub see välja vahetada vaiksema vastu, sest nii saad ise rahulikult magada ja kalad tänavad sind.

8. Veeparameetrite mitte testimine

Kui akvaarium seatakse alles üles ja pole veel korralikult sisse töötanud, siis kalasid ei tohi sisse veel panna. Käivitustsükli ajal on oluline kontrollida pidevalt ammoniaagi ja nitrite  taset. Akvaariumi käivitamise kohta saab täiendavat informatsiooni googeldades järgnevaid märksõnu: akvaariumi sissetöötamine, akvaariumi käivitamine, lämmastikuringe, lämmastikutsükkel akvaariumis.

Enne kalade ostmist peaks tegema vee pH ja kareduse testid, et teada saada, millised kalad sobivad sinu akvaariumisse. Kontrollida tuleks ka ammoniaagi ja nitritide taset, et need ei oleks kõrged ja ei teeks kaladele kahju. Kui akvaarium on sissetöötatud, siis testige vett vähemalt iga kuu, et olla teadlik nähtamatutest probleemidest, mis võivad olla tulekul. Kui kala sureb äkki ilma põhjuseta, siis esimese asjana tuleks teha veeteste, sest põhjus peitub sageli just vees.

9. Ei tehta veevahetusi

Värsked akvaariumi omanikud sageli ei tea, kuidas tuleb akvaariumi hooldada. See kehtib tavaliselt just veevahetamise kohta. Akvaariumis tekkivaid jäätmeid saab edukalt eemaldada regulaarse veevahetuse ja põhja sifoonimisega. Täpsemalt veevahetusest saab lugeda siin.  Kalad ei pruugi küll surra kohe kui vesi jääb vahetamata, kuid seda edasi lükates halveneb vee kvaliteet ning kalad on vastuvõtlikumad haigustele.

2 kommentaari

Lisa kommentaar

Sinu andmeid ei avalikustata.